päris üks ja sama. Seks on inimestele väga hea mõnu aisting. See küll sarnaneb eelnevalt kirjeldatud
supereufooria naudinguga, kuid „paremuselt“ jääb orgasm sellele kahtlemata alla. Inimesed, kes on
olnud seksuaalvahekorras ja tundnud orgasmi, saavad vähemalt seksi mõnusid endale ettekujutada.
Kuid seks jääb oma mõnuaistingu poolest siiski sellele ülimale õnnetundele alla, sest olla olemas on
parem kui seks. See tähendab seda, et oma füüsikalist eksisteerimist ja selle võimalust Universumis
tunnetada saab parema „kaifi“ kui seda annab meile elu parim orgasm. Orgasm ehk seksuaalne
kliimaks on seksuaalse naudingu haripunkt, millega kaasneb intensiivne rahuldustunne. See on
ülima heaolu psüühiline seisund, mis tuleneb sügavast alateadvusest ja on teadvusele kontrollimatu.
Seda seisundit juhib hormoon nimega oksitotsiin. Reeglina ( kuid mitte alati ) on orgasm
seksuaalakti lõpptulemus, mida võivad kogeda nii mehed kui ka naised. Orgasmi iseloomustab
intensiivne füüsiline nauding, mida juhib autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem. Sellele
lisanduvad tsüklitena reflektoorsed lihaste kokkutõmbed suguelundite piirkonnas, ümber
seksuaalorganite ja aanuse. Orgasme seostatakse sageli ka teiste tahtmatute mõjudega nagu näiteks
eufooria, sagedane häälitsemine ja lihaste spasmid muudes keha piirkondades.
Sellises seisundis ei saa inimene orgasmi, vaid see orgasm on ainult analoogia kirjeldamaks
meeletu heaolu ja õnnetunde naudingut, mis inimest sel hetkel valdab. See ei ole üks ja sama, kuid
nad sarnanevad üksteisele. Tekkiv õndsuse tunne on orgasmist kujuteldamatult parem. Põhimõtteliselt võib öelda nii, et armastus on seksist parem ja need kaks ka ei võrdu omavahel. Seks on
kõikidele inimestele teada ja lihtsasti kättesaadav ning seetõttu on kasulik teha just sellega
analoogiat. Näiteks narkootiliste ainetega siin analoogiaid teha ei ole võimalik, sest need pole
inimestele nii laialt kättesaadavad ega isegi lubatavad. Vastavalt sellele on märksa keerulisem luua
ettekujutust supereufooriana kirjeldatud seisundist. Kuid inimestel peab olema mingisugunegi
ettekujutus eelnevalt kirjeldatud supereufooria seisundist kui ülima õndsuse meeleolust. Sellega
sarnane ülimeufooria tunne esineb inimestel ka siis, kui on tarvitatud erinevaid uimasteid ehk
narkootilisi aineid. Eriti suuri eufooria ja mõnu aistinguid annavad väga tugeva toimega uimastid
nagu näiteks LSD, kokaiin, heroiin jt. Suurem osa inimestest ei oska nende mõjusid siiski
ettekujutada. Uimastitel on inimorganismile väga kahjulik toime ja seepärast ongi need keelatud.
Kuid seevastu on seksuaalne kogemus inimese kehale ja vaimule väga kasulik.
Inimese närvisüsteemi ergutavad väga tugevalt erinevad narkootilised ained. Näiteks kokaiin.
Kokaiini tarbija tunneb ennast normaalsest seisundist palju tugevamana, erksana, edukana ja palju
eufoorilisemana. Kui aga inimene tarbib cracki, siis selle mõju ilmneb juba sekundite jooksul.
Cracki sugune narkootikum jõuab tegelikult umbes 10 sekundiga ajusse. Tarbijal kestab umbes 10
minuti jooksul väga tugev ja väga võimas mõnu- ja erutuslaine. Cracki toime ja mõju ilmneb
kokaiinist kiiremini ehkki need on enamvähem ühesugused narkootilised ained. Ergutav
narkootikum