olemasolu. Niimoodi tekib inimesel „ligimese armastus“, mida on näiteks kirjeldatud ka Jeesus
Kristuse õpetustes Piibli Uues Testamendis. Inimene tunnetab, et „tema olemasolu üle on nii suur
rõõm“. Tajutakse erakordselt suurt õnnetunnet, mille üle on tal väga hea enesetunne. Inimest valdab
tohutu armastuse ja rahu tunne. On sõnades kirjeldamatu, et ainuüksi enda olemasolu üle
Universumis võib niisugust rõõmu tunda. Mitte miski ei ole tähtsam kui inimese enda olemasolu
võimalus selles eksisteerivas maailmas. Nüüd ta mitte ainult ei tea seda ( nagu varem ) vaid ta ka
tajub seda, et kui tähtis inimene ta maailmale tegelikult on.
Inimene tajub ennast nii tähtsana, et mitte miski muu ei tundu talle enam olulisem. Selle
meeldiva seisundiga kaasneb ka väga suur mõistmise tunne. Tajutakse, et mitte miski ei tundu
olevat enam häiriv või kahjustav. Inimese teadvus on ülimas selguses ja virguses. Ilukirjanduslikult
võiks öelda isegi nii, et tuntakse ennast kui „maailma kuningana“. See kogemus on inimesele
üldiselt väga isiklik nagu ka seksuaalkogemus. Selline elamus on väga positiivne ja silmiavav.
Inimese suhted teiste inimestega ( näiteks sugulastega, elukaaslasega, lastega, sõpradega jne )
jäävad sellise kogemuse kõrval taha plaanile. Esile tuleb ainult inimese enda ja tema ümbritseva
maailma suhe, mis on väga meeldiv, tähendusrikas ja loomulikult ka väga isiklik. Tekib tunne, et
ollakse kõigest lahti kisutud. Varem vaevanud suured probleemid tunduvad talle nüüd ebaolulistena.
Inimest valdavad nüüd tohutu kergus ja vabadus ( vabadus „ebareaalsuse käest“ ). Igasugused
raskused on nüüd nagu „peoga pühitud“, sest ebaolulisus ei vaeva enam inimese mõistust ega
südant. Kõik tundub talle olevat nii ilus ja hea. Selle äärmiselt muljetavaldava kogemuse sõnum
jõuab kahtlemata ükskõik millise inimese südamesse, sest tunda ennast nii erilisena ja väärtuslikuna
on lihtsalt niivõrd imeline. Väga tähtis on enda olemasolu Universumis ja võiks öelda, et see on
isegi maagiline. Elul on tegelikult väga sügav ja sihikindel mõte – elada, eksisteerida, olla lihtsalt
olemas. Nii lihtne see ongi. Sellises kõikehaaravas ja sügavas armastuse seisundis mitte ainult ei tea
seda vaid nüüd ka tunnetatakse seda. Füüsikalisest reaalsusest lähtuvalt polegi olemas elul tegelikult
mõtet ega selle eesmärki, sest ainult meie enda teadvus ja