heroiini tarvitamisel.
Joonis 7 Joonisel on välja toodud ecstasy toimemehhanism ajus. Ecstasy kasutamise korral suureneb
serotoniini ja dopamiini vabanemine neuronite sünapsites. Kui kasutatakse palju ecstasyt, siis mingi osa
serotoniinineuronite närvilõpmetest kahjustub. See põhjustab inimesel impulsiivsuse suurenemist ning
suureneb ka risk depressiooni tekkimisele.( Harro 2002, 72 )
Sellised sarnased tundmused, mis esinevad narkootiliste ainete korral, esinevad näiteks ka
inimese armumistunde kujunemisel. Peaaegu viiendiku sekundi jooksul kujuneb inimesel
armumistunne. Armumistunne sarnaneb kokaiinikaifile. Kui õige inimene ilmub vaatevälja, siis
ainult mõnede millisekundite jooksul upub inimese aju selliste keemiliste ainetega, mis tekitavad
eufooriat. See aga tõestab armumist, mis tekib esimesest silmapilgust. Esimese armumistunde ajal
stimuleerib dopamiin, oksütotsiin, adrenaliin ja vasopressiin aju palju erinevaid piirkondi. Need on
kemikaalid, mis tekitavad inimesel hea tunde. Armumistunne ja kokaiinikaif on äärmiselt sarnased,
sest samasugused keemilised ained vallanduvad ka kokaiini tarbimisel. „Need kinnitavad
armumisprotsessi teaduslikke aluseid, ent tõstatavad samas ka küsimuse, et kas armub süda või
hoopis aju,“ ütleb professor Styephanie Ortigue. „Mina ütleksin, et pigem aju, ehkki ka südamel on
oma roll, kuna armastuse kontseptsioon moodustub nii alt üles kui ka ülalt alla, ajust südamesse ja
vastupidi kulgevatest protsessidest“. Kuid on olemas ka erinevaid armastuse liike, mis mõjutavad
aju erinevaid piirkondi. Näiteks ema ja lapse vahelist tingimata armastust vallandavad sellised
ajupiirkonnad, mis on samas nii ühised kui ka erinevad. Näiteks keskaju. Kuid samas ajupiirkond,
mis töötleb tasuga seonduvat informatsiooni, ja ka kõrgemad kognitiivsed funktsioonid vallandavad
just kirglikku armastust. Assotsiatiivsed kognitiivsed ajupiirkonnad töötlevad näiteks inimese
kehahoiakut.
Mitmed füüsilised komponendid põhjustavad inimestel armumise, kui need aga ilmnevad õigel
ajal, õiges kohas ja õiges järjekorras. Aroom on nendest esimene. Selline eelistus on kas õpitud või
siis tulnud kultuuriga kaasa. Näiteks eelistatakse halvale lõhnale midagi meeldivat – näiteks
eelistatakse higihaisule parfüümi. Teine komponent on feromoonid. Sellised bioaktiivsed ained on
keha poolt eritatud. Just feromoonid on seotud ajus olevate seksi-, ohu-, agressiooni- ja hirmusignaalidega. Feromoonid põhjustavad muutusi libiidos. Nad tõstavad esile seksuaalsust. Kuid
feromoonid ei anna valida paaritumiseks just selle partneri. Valikuid tehakse pigem nägemise, tavahaistmise, kuulmise ja kompimise põhjal. Näiteks aroomi järgi eristavad partnerid üksteisest, mitte
nii väga feromoonide järgi. Inimesed on võimelised ära tundma lõhna järgi oma partneri pesemata
41