suuremaks:
(
=
Analüüsides eelnevaid võrrandeid ei ole järelikult mustade aukude tsentrites aega ega ruumi ehk
aegruum on lakanud eksisteerimast. See tähendab seda, et aeg t on lõpmatuseni aeglenenud ja kahe
ruumipunkti vaheline kaugus l on lõpmatult väike. Kuid aja ja ruumi selline lakkamine esineb ajas
rändamise teooria järgi ainult hyperruumis. Piltlikult väljendades ei eksisteeri „väljaspool
aegruumi“ ( ehk hyperruumis ) enam aega ega ruumi. Järelikult mustade aukude tsentrites ( see
tähendab Schwarzschildi pinna sees ) eksisteerib tegelikult hyperruum. Tavaruumi ( meie
igapäevaselt kogetavat aegruumi ) seal ei ole enam olemas. Ajas rändamise teooria järgi rändame
ajas, kui „liigume“ hyperruumis. „Seal“ avaldub inimese ajas rändamise võimalus.
2. Massi ja energia ekvivalentsus
Albert Einstein lõi oma üldrelatiivsusteooria inertse massi ja raske massi samasusele. See
tähendab seda, et raske mass ja inertne mass on võrdsed ehk need kaks on tegelikult üks ja sama.
Erirelatiivsusteooria samastab omavahel ka energiat ja massi seoses E = mc2. Sellest järeldub see, et
kui keha mass on suuteline kõverdama aegruumi ( mida kirjeldab meile üldrelatiivsusteooria ), siis
peab seda suutma ka energia. Seda sellepärast, et mass ja energia on ekvivalentsed suurused. Ka
energiaga peaks kaasnema aegruumi kõverdus nii nagu seda on suurte masside korral.
Analoogiliselt oli see nii ka inertse massi ja raske massi korral.
3. Massi ja energia ekvivalentsuse järeldus
Elektriliselt laetud tsentraalsümmeetrilise sfääri väljatugevus E avaldub valemiga:
=
Kera ümbritseva ruumi jaotame kihtideks paksusega dr. Seega kihi ruumala dV avaldub:
=
Selles kihis ruumalaga dV eksisteeriv energia avaldub aga järgmiselt:
=
=
=
ja seega kogu välja energia saame aga järgmiselt:
=
=
=
kus avaldis
127
=