Sellisel juhul peame kasutama sfäärilisi koordinaate. Tsentraalsümmeetrilist keskkonda või välja kirjeldab matemaatiliselt järgmine meetriline võrrand ehk aegruumi intervalli meetrika sfääriliste koordinaatide korral:
=( +
kus t, r, θ ja φ on aja, mõõdupuu, nurgamõõtja jne mõõdetavad suurused. Mida kaugemale välja tsentrist liikuda, seda enam teiseneb aeg ja ruum. See tähendab seda, et Universumi eluea pikenemise korral suureneb Universumi ruumala ja teiseneb aeg Universumis( mille tulemusena kiireneb Universumi paisumine). Seetõttu võib viimase meetrilise valemi viia järgmisele kujule:
=( +
Saadud avaldist peetakse ka Foki gravitatsioonivälja põhivormiks. Väli peab aga olema siis tsentraalsümmeetriline, mis ajas ei muutu. Selline on vorm harmoonilistes koordinaatides. Viimane avaldis näitab meile selgelt seda, et mida lähemale välja tsentrile, seda aeglasemalt liigub aeg ja keha pikkus lüheneb välisvaatleja suhtes. Matemaatiliselt on need aga esitatavad veelgi lihtsamalt järgmiselt:
´ = ja
´ =
Need on ühed kõige elementaarsemad teadmised aegruumi kõverusest. Selle tulemusena ei saa ruum olla eukleidiline( pseudoeukleidiline), vaid ruum peab olema „ kõver“. Ka aeg ei ole enam absoluutne. Pikkuse lühenemist on mõeldud füüsikalist kaugust kahe ruumipunkti A ja B vahel( näiteks kaugust gravitatsioonivälja kahe punkti vahel või kahe ruumipunkti vahelist kaugust, mis Universumi paisumise tõttu eemalduvad üksteisest). Need punktid asetsevad tsentrist 0 tõmmatud raadiusel:
= =
Esineb Universumi meetriline paisumine. Kui välja tsentrist eemalduda, siis kaugus välja kahe ruumipunkti vahel suureneb. See tähendab seda, et Universumi paisumine seisnebki pikkuse ehk ruumipunktide vahekauguste pikenemises. Siin on näha, et kui ruumipunktide vahelised kaugused suurenevad, siis ka ajavahemikud teisenevad – antud juhul need lühenevad. Ja nii ongi pikkuse pikenemise all mõeldud Universumi paisumise mudelis Universumi meetrilist paisumist.
Tänapäevasest kosmoloogiast on teada seda, et Universum sai alguse( alg) singulaarsusest. Sellisel korral ei eksisteerinud aega ega ruumi. Ka antud Universumi paisumise mudelis on aegruumi välja tsentris singulaarsus. See tähendab, et välja tsentris on ajatu ja ruumitu piirkond või ala, mille suurust kirjeldab Schwarschildi raadius R.
Schwarschildi raadius R on avaldatav järgmisel kujul:
51