üksteisest kera paisumisel. Peab märkima ka seda, et Universumi paisumisel ei ole keset, kuid kera paisumisel on see aga olemas. See on ka ainus erinevus. Antud kera paisumist nimetame siin Universumi klassikaliseks paisumiseks või Universumi paisumise klassikaliseks mudeliks.
Kuid on teada seda, et Universum paisub tegelikult nö. „ relativistlikult“. See tähendab seda, et galaktikad „ ise“ tegelikult ei liigu, ainult Universumi ruumala suureneb ajas. See on „ meetriline paisumine“. Näiteks kahe galaktika parve kaugenemine üksteisest on nagu kahe punkti vahelise kauguse suurenemine ruumis, mis esineb ka näiteks gravitatsiooniväljades( ehk kõveras aegruumis): kahe punkti vaheline kaugus ruumis suureneb üha enam mingisuguse taevakeha gravitatsioonitsentrist eemaldumisel. Seepärast kirjeldatakse Universumi paisumist ka meetrikaga. Seda nimetame me siin Universumi „ relativistlikuks“( või meetriliseks) paisumiseks või Universumi paisumise relativistlikuks( või meetriliseks) mudeliks.
1.1.7.2.1
Universumi klassikaline paisumine
Joonis 13 Universumi paisumine kui kera paisumine.
Üleval olev joonis kujutab endast Universumi paisumise klassikalist mudelit. Kera kujutab kogu meie teadaolevat Universumit ja kera pinnal olevad „ kehad“ M ning m on näiteks mingisugused suvalised galaktikad. Kera( ehk Universum) paisub ajas kiirenevalt( kiirendusega a), mis on ühtlane. Joonis 14 on nagu „ ülesvõte“ ajahetkel t 1. Kera raadius r suureneb ajas pidevalt. Kera paisumisel kehad( ehk galaktikad) M ja m eemalduvad üksteisest samuti kiirendusega a. Kera paisumiskiirendus on samaväärne kehade M ja m teineteise eemaldumiskiirendusega kera pinnal. Kehad M ja m „ ise“ kera pinnal ei liigu, vaid nende üksteisest eemale liikumist põhjustab kera paisumine. Antud mudelist on näha seda, et kehade m ja M omavahelise kauguse ja kera raadiuse suhe ajas ei muutu. Kehad m ja M liiguvad ka üksteise suhtes eemale. Geomeetriast on teada, et kera raadiuse ja ringjoone suhe ajas ei muutu, kui ringjoon( ja seega selle raadius) peaks ajas suurenema või vähenema.
Kera lõiget kera keskpunkti läbiva tasandiga nimetatakse kera suurringiks. Selle kera suurringi raadius r on ka ühtlasi kogu kera raadius ja see avaldub valemiga:
= +
26