füüsikast. Füüsikast on ju üldiselt teada, et aine ja väli( mis on mateeria põhivormideks) on üsnagi erinevate omadustega( kuid esineb ka sarnasusi) ja need erinevused kanduvad üle ka erinevate liikide elusorganismide elutalitlusse. Väljadel on võrreldes ainega mõningaid erilisi omadusi. See tähendab seda, et kui elusorganism eksisteerib ainult väljana( sõltumata täielikult närvitegevuse arengust), siis omandab ta ka välja füüsikalised omadused, mis ainelistel elusorganismidel( kes koosnevad aineosakestest) puuduvad. Näiteks omandatakse elektriväljale iseloomulikud omadused, mille tõttu reageerib amorphusolend ümbritsevale keskkonnale( ja ka käitub) kui elektriväli.
Näiteks kehavälise olekuga kaasneb telepaatia võimalus, mis võimaldab imelisi tajuelamusi „ sõnadeta“ teistega jagada. Surmalähedaste kogemuste ajal on inimene väljunud oma kehast, mis iseenesest ei tekita mitte mingeid imelisi teadvuseseisundeid. Alles mingi valgusolendi juuresolekul tajub kehast väljunud inimene ülima armastuse ja rõõmu tunnet. See lähtub otseselt just valgusolendist, kes oma erakordse telepaatilise võimega „ sängitab“ saabunud inimest oma imeliste tajuelamustega. Niimoodi kaasnebki inimese füüsilise keha muutumisega( ehk kehast väljumisega) ka teadvuslik telepaatia. Kvantpõimumine võib seletada valgusolendi telepaatilise võime toimimist.
Telepaatia all mõeldakse tavaliselt seda, et inimeste mõtted edastatakse teistele inimestele mitte heli abil( nagu rääkimise korral), vaid ainult „ mõtte“ abil. Kuid telepaatia vorm on sellest tegelikult palju laiem. Edastatakse infot ainult mõttega. Seejuures info sisu ei pea olema ainult heli vormis, vaid need võivad olla ka maitsmis, haistmis, kompimis ja visuaalses vormis. Näiteks edastatakse inimestele telepaatia abil muusikat, jäätise maitset, lõhnaõli aroomi jne. Peale nimetatute võib telepaatilisel teel( infot) edastada ka erinevaid emotsioone ja tundmusi. Nii et telepaatia ei piirdu ainult heli edastamisega mõtte abil.
Näiteks SLK-nähtustes esinevad valgusolendid, kes suhtlevad surnud inimesega just telepaatilisel teel. Valgusolendi juuresolekul tajuvad inimesed sageli seletamatut õndsuse tunnet. Ka seda võib tõlgendada kui telepaatilise suhtlusena, sest õndsuse tunne lähtub just valgusolendist. Emotsioonide ja tundmuste edastamine inimestele mittefüüsilisel teel on samuti telepaatia üks vorme. Need leiavad väga sageli aset SLK-de korral.
Teadvuse olemus seisneb virtuaalse reaalsuse tekkimises ümbritsevast maailmast. Keha välises olekus kasutavad maavälised valgusolendid telepaatilise võime baasil sellist teadvusliku maailma tekkimist erinevate vajaduste rahuldamiseks. Näiteks Jaron Lanier on juba varem välja käinud idee, et virtuaalreaalsus võib osutuda keele kommunikatsioonist uueks võimaluseks inimeste vaheliseks suhtlemiseks. Virtuaalses reaalsuses luuakse realiteete, nendest enam ei räägita. See tähendab seda, et seal ei kirjeldata neid, vaid neid luuakse. Sellise virtuaalreaalsusega looksime absoluutselt kõike seda, mida muidu peame looma reaalsete ehk füüsiliste( tehnoloogiliste) vahenditega. Selline võimalus, mis varem esines ainult psühhiaatriliste hälvetega inimestel, kasutatakse teadlikult ära tervetel inimestel. Näiteks skisofreenikud võivad näha erinevaid hallutsinatsioone, mida tegelikult( s. t. objektiivselt) ei eksisteeri. Inimese kehast väljunud olekus ehk surmalähedaste kogemuste ajal esinevad sageli väga võimsad ja pealtnäha üsna realistlikud visualisatsioonid, mille tekkimiste päritolu on vahel teada, kuid enamasti mitte. Näiteks valgusolendi juuresolekul võib inimesel avaneda võimalus näha oma seni elatut maiset elu, mis ilmub tema ette erakordse kolmemõõtmelise panoraamina ehk visualisatsioonina. Seal näeb ta kõiki oma elusündmusi. Selles on võimalik detailselt näha inimese kogu elatud elu. Inimene tunnetab oma tegude mõju teistele inimestele, mis ta maises elus korda on saatnud. Inimene tajub teiste inimeste teadvuses esinevat rõõmu ja rahulolu või valu ja piina, vastavalt sellele, mida ta on teistele inimestele põhjustanud. Tagasivaate ajal viibib valgusolend inimese kõrval.
Telepaatia üheks seletuseks pakutakse Kirliani efekti. Seda nimetatakse meeltevälise taju( näiteks telepaatia) võimalikkust sellisena, et aju( ja seega ka valgusolend) on võimeline tajuma väikeste sagedustega elektromagnetlaineid. Kõik kehad kiirgavad vähesel määral teatud sagedustega elektromagnetlaineid. Soojuskiirgus on ainult üks nendest. Arvatakse, et elusate ja elutute kehade kiirguste lainepikkused on erinevad. Seda kiirgust on jäädvustatud ka fotode peal, mille põhjal on hinnatud ka inimeste tervislikke seisundeid.
Telepaatiline kommunikeerumine „ koosneb“ informatsiooni vastuvõtjast ja informatsiooni saatjast, mis on analoogiline raadiosidega. See tähendab ka seda, et kui eksisteerib üks nendest, siis peab eksisteerima ka teine.
161