Telepaatia korral peavad näiteks kahe inimese teatud kindlad ajupiirkonnad olema ühesuguse aktiivsusega. Näiteks inimene A „ saadab“ telepaatilisel teel inimesele B oma enda mõtetes oleva kujutise teletornist. Järelikult inimeste A ja B teatud kindlates ajupiirkondades peavad tekkima täpselt ühesugused ajuaktiivsused kujutamaks teletorni.
Telepaatia teel on isik A võimeline oma enda teadvusesisude põhjal juhtima või muutma isiku B teadvuse sisusid.
Inimese empaatia on psühhoneuroloogiline võime vahetult tajuda teiste inimeste tundeid ja seega on empaatia „ piltlikult väljendades“ telepaatia üks vormidest.
Kõiki omadusi ja võimalusi, mis ilmnevad amorphusolendi juures, ei mahu kahjuks siia märkida. Neid on selleks liiga palju. Näiteks vajadus une järele puudub, sest olendi psüühiline elutegevus ei sõltu enam närvitegevuse talitlusest. Eksisteerides energiaväljana ei oma inimene enam ka sugu. See tähendab seda, et inimene ei ole enam naine ega mees. Isegi ajas rändamine oleks tavapärane võimalus, sest läbitakse aegruumi tunneleid. Sellega kaasas nähtub ka teleportatsioon. Samuti ilmnevad ka telekineesi( ehk psühhokineesi) võimed. Vaimsed võimed üldse( näiteks mälu, mõtlemine jne) on erakordselt head ja reaktsioonid on selged ning kiired. Näiteks surmalähedaste kogemuste ajal tekib inimesel mõistmine valgusolendi juuresolekul silmapilkselt ja täielikult.
Eesti teadusajakirjanik Tiit Kändler on inimest võrrelnud kvantolendiga( s. t. juhuga, kui inimesel avalduks kvantmehaanika kummaline maailm). Kvantolendi võimalused sarnanevad tegelikult just amorphusolendiga. Näiteks amorphusolend on kui kvantolend, kes ei pea maksma sentigi ei oma söögi ega ka üle Atlandi reisi eest. Ta on nagu kvantosake. Energiat ammutatakse tühjusest ja samal ajal suudab ta viibida mitmes paigas ühekorraga. Ka suudetakse läbi saada ilma mobiiltelefonita, sest kvantpõimumise kaudu ollakse niikuinii silmapilkses ühenduses nendega, kellega koos oldakse. Ei ole vaja ka uksi, sest läbitakse seinu. Kvantsüsteemil on omadus tungida läbi barjääri.( http:// epl. delfi. ee / archive / print. php? id = 51143247)
3.2 Tsivilisatsiooni / ühiskonna hierarhiline süsteem ja struktuur
Tsivilisatsiooni mõiste
Sõna“ tsivilisatsioon” tuleb ladina keelest“ civilis”, mis tähendab riiklikkust või ühiskondlikkust. Vanadel aegadel mõisteti tsivilisatsiooni ja tsiviliseeritust kui barbaarsuse ja metsluse vastandit. Tõenäoliselt võttis sõna“ civilitas” kasutusele esimesena Erasmus Rotterdamist, kes elas aastatel 1466-1536.“ Tsiviliseeritud kommetest” räägitakse tema raamatus“ Vestlused”, mis ilmus 1530. aastal. Hiljem hakati seda sõna ohtrasti kasutama, sest see näitas oma aja uusi väärtusi ja elutunnetust. Prantsuse poliitik Honoré Mirabeau( 1749-1791) kasutas mõistet oma raamatus“ Inimeste sõbrale”, mis ilmus 1756. aastal ja sellest ajast peale hakati mõistet laiemalt kasutama. Tegemist oli valgustusaja perioodiga. Nimetatud raamatus jutustab ta tsivilisatsioonist, kuid ta seostab seda ka religiooniga:“ religioon on... tsivilisatsiooni peamine vedru; ta sunnib meid lõputult meenutama sõprust, soojendab meie südant ja meelt.” Mirabeau jaoks tuleneb tsivilisatsioon religioonist, mis mis kujundab inimeste käitumis- ja vaimureegleid. Mirabeu:“ Tsivilisatsioon ei tee midagi ühiskonna heaks, kui ta ei anna talle vooruse näol aluseid ega vorme.” Selles mõttes tähendas tsivilisatsioon eetikat, mis ei sisalda ebamoraalsust ja kombetust. Ta viitas selgelt reeglite, õigusnormide ja moraalsele ühiskonna arengu astmele. Sellele, mida tänapäeval nimetatakse kodanikuühiskonnaks.
Tsivilisatsiooni mõiste tähendab inimsoo ajaloolise arengu kirjeldamisel ühiskonna arenenut astet, mis ei sisalda barbaarsust. Näiteks ajaloost on teada, et muistse ühiskonna arengu tasemele järgnesid juba riikliku korralduse ja kirjaoskusega varased tsivilisatsioonid nagu näiteks Sumer,
162