kvantpõimumise. See teeb erinevate elektromagnetlainete väljade omavahelise kontakti ja seeläbi ka konfiguratsiooni palju keerulisemaks ja palju abstraktsemaks kui seda on inimese ajus olevate väljade korral.
Inimese ajus olevad neuronid suhtlevad üksteisega kahel erineval viisil: üksteisele impulsse saates( ehk läbi aksnonite, mille kaudu kulgeb informatsioon „ elektrilise impulsi“ näol) ja elektrilise laenglemise tulemusena( neuroni laengu elektriväli mõjutab otseselt teise neuroni laengu välja). Niimoodi suhtlevad omavahel neuronid inimese ajus, mille tulemusena tekib ka konfiguratsioon, mis on inimese teadvuse füüsikaliseks aluseks. Kuid inimese kehast väljunud elektromagnetväljade süsteemis toimub „ informatsiooni“ liikumine läbi kvantpõimumise, sest väljade süsteemis puuduvad „ elektrilise impulsi“ olemasoluks vajalikud neuronaalsed struktuurid ja väljade ruumilised ulatused on võrreldes neuronite laengute väljadega palju lokaalsemad, mistõttu ei saa väljad üksteisega otsest kontakti luua nii nagu seda teevad neuronite laengute väljad inimese ajus. Läbi kvantpõimumise toimub väljade omavaheline kommunikeerumine, mille tulemusena tekib ka väljade konfiguratsioon. See tähendab seda, et sellises väljade süsteemis toimub väljade omavaheline kommunikeerumine ja väljade konfiguratsiooni( teadvuse) tekkimine palju abstraktsemalt kui seda näiteks inimese ajus olevate neuronite korral.
Omavahel ühenduses olnud kaks footonit( näiteks on need kiiratud üheskoos välja mõnest aatomist) jäävad ühendusse ka mistahes suure vahemaa korral. See tähendab ka seda, et samas protsessis tekkivate osakeste vahel kehtivad jäävusseadused. Põimunud olekud on superpositsiooniprintsiibi järelm, kui tegemist on enam kui ühe osakesega. Superpositisiooniprintsiibi järgi viibib footon mitmes olekus ühe korraga. Teaduskeeles öelduna seisneb superpositsiooniprintsiip üksteist välistavate ehk ortogonaalsete olekute kooseksistensis. Superpositsiooniprintsiibi korral liituvad osakeste olekufunktsioonid, mitte tõenäosused. Kvantpõimumise korral on mõlemad osakesed enne mõõtmist tundmatus olekus. Ühe osakese mõõtmine annab infot ka teise osakese kohta. See tähendab seda, et ühe osakese mõõtmise tulemus mõjutab teist osakest silmapilkselt, mis ei sõltu osakeste vahekaugusest. Põimunud olekud taanduvad mõõtmisel klassikalisteks olekuteks.
Osakeste vahel esineb kvantpõimumine ainult siis, kui need osakesed on tekkinud ühes ja samas protsessis( näiteks footonid võivad olla kiiratud üheskoos välja mõnest aatomist). Kuna inimese kehast väljumine ehk väljade eraldumine inimese närvisüsteemist( ehk elektromagnetlainete tekkimine väljade erldumisel inimese närvisüsteemist) on tervikuna üks ja sama prtosess kõikide tekkivate mateerialainete jaoks( nii nagu ka inimese ajas rändamise korral rändavad ajas üheaegselt kõik inimest ehk ajarändurit moodustavad osakesed), siis seega inimese kehast eraldunud elektromagnetlainete vahel „ võivad“ esineda kvantpõimumised. Väljade eraldumine inimese närvisüsteemist sarnaneb elektromagnetlainete ehk footonite tekkimisega, mis on kiiratud üheskoos välja mõnest aatomist. Inimene eksisteerib kehast väljunud olekus ainult valgusena ja seega on meil tegemist ainult footonite osakeste liigiga.
Kvantpõimituse korral( mida mõnikord nimetatakse ka kvantteleportatsiooniks) ei teleportreeru osake otseselt ühest ruumipunktist või ajahetkest teise, vaid ühe osakese mõõtmise tulemus mõjutab teist osakest silmapilkselt, mis ei sõltu osakeste vahekaugusest. Seetõttu on kvantpõimitus teleportatsiooni eriliik( s. t. erijuht) nii nagu oli näiteks aja dilatatsioon erijuht rändamaks ajas tulevikku kui selle asemel saaks kasutada aegruumi tunnelit ehk teleportatsiooni. Kvantpõimitus näitab väga selgelt kvantmehaanika tulenemist osakeste teleportreerumistest aegruumis nii nagu seda näitab ka osakeste läbimine barjäärist teatud tõenäosuse olemasolul.
Telepaatia
Amorphuslike olendite( s. t. mateeria väljana eksisteeriva eluvormi) füüsikalised ja ka psüühilised omadused ja võimalused erinevad suurel määral nendest elusorganismidest, kes eksisteerivad peale välja ka ainena( s. t. koosnevad aineosakestest). See tuleneb puhtalt mateeria enda
160