teleportreeruma ehkki ta eksisteerib hyperruumis ehk ajatu ja ruumitu dimensioonis( s. t. väljaspool aega ja ruumi).
Kaaluta oleku seisund
Kehast väljunud olekus tunnetab inimene kaaluta olekut. Kaaluta olek tuleneb tavalistes tingimustes otseselt sellest, et inimese ajule ei avaldu enam raskusjõud. Raskusjõud ehk gravitatsioonijõud tuleneb omakorda aegruumi kõverdusest. Näiteks planeedi Maa gravitatsioon tuleneb sellest, et Maa mass kõverdab ümbritsevat aegruumi. Kehast väljumise korral eksisteerib inimene „ väljaspool“ aegruumi valgusena ja seetõttu ei ole inimene enam aegruumi kõveruse mõju sfääris. Sellest tulenevalt ei tunne inimene enam raskusjõudu ehk tekib kaalutuse tunne. Kaaluta olek on amorphusolendi üks tavalisemaid ja levinumaid taju elamusi. Seda kogeks tavainimene ainult avakosmoses olles. Kaaluta olekut võib inimene kogeda ka siis, kui toimub vabalt lendamine – näiteks lennukis, kui see peaks alla kukkuma. Kahtlemata on enda raskuse puudumist hea tunnetada. Kaaluta olek on samuti üks taju elamusi, mis esineb ka surmalähedaste kogemuste ajal. See on tegelikult üks esimesi tunnetusi üldse, kui väljutakse operatsioonisaalis oma kehast.
Surmalähedastes kogemustes tunnevad inimesed sageli seda, et kuidas nad oma füüsilistest kehadest väljuvad. Pärast seda tajuvad nad imelist kaalutuse ja kerguse tunnet. Kuid sellist tunnet on võimalik esile kutsuda ka „ maapealsete vahenditega“. Seda on võimalik eksperimentaalselt sooritada kahel erineval viisil. Esimene eksperiment on seotud vertikaalselt liikuva liftiga. Inimene peab lebama horisontaalselt( mitte püstiselt) sellise aluse peal, mis maapinnalt vertikaalselt üles liigub. Selleks võib olla ka lift. Kuid enne aluse vertikaalselt liikuma hakkamist peab inimene lebama alusel võimalikult lõdvestunult. Lõdvestumine ehk pinge vaba psüühiline seisund on selle katse juures oluliseks parameetriks. Teaduslikud uuringud on näidanud, et kui inimene on meeldivalt lõdvestunud, siis tema aju hapniku hulk on kahanenud 80-60 protsendini. Aluse liikuma hakkamisel tekibki inimesel( hetkeks) tunne nagu ta väljuks oma füüsilisest kehast, mis sarnaneb surmalähedaste kogemuste korral kogetuga. Seda võivad kõik inimesed ise järele proovida. Kuid oluline on märkida seda, et antud katses tekib eespool kirjeldatud tunne ainult mõneks hetkeks( s. t. väga väikese mõõdetava aja jooksul), kuid SLK-de korral on selline tunne ajas pidev. Teine eksperiment on seotud vee all sooritava akrobaatikaga. Me kõik oleme näinud paljusid akrobaate, kes sooritavad õhus oma imelisi saltosi. Saltoks nimetatakse sellist akrobaatika elementi, mille jooksul inimese keha teeb õhus täispöörde ümber oma keha keskme. Selle käigus jääb pea vahepeal alaspidi. Saltot ei tehta „ külg ees“( see on nii pigem „ hundiratta“ korral), vaid „ külg kõrval“ ehk „ nägu ees“. Salto pöörde ajal liigub inimese pea tegelikult kogu aeg ettepoole. Antud eksperiment sarnaneb eespool kirjeldatud salto sooritamisega, kuid erinevused seisnevad järgnevas. Saltot ei tehta õhus, vaid vee all. Vee sügavus peab olema kindlasti suurem kui inimese enda reaalne pikkus, sest muidu võib salto tegemise käigus pea ära lüüa. See tähendab ka seda, et saltot sooritatakse „ ilma hüppeta“. Salto pöörde ajal liigub inimese pea seekord tahapoole. Salto sooritamise käigus( kui inimese pea „ läbib alaspidise faasi“) tunneb inimene hetkeks( mõõdetava aja jooksul) kaaluta olekut ja erakordset „ kerguse tunnet“. Kuid just selline tunne on SLK-de korral ajas pidev.
Inimese kaaluta oleku( kehavälise tunde, surmalähedase kogemuse) sarnane teadvuseseisund esineb ka hävituslennukite pilootidel. Need tekivad siis, kui pööratakse või alla poole sööstetakse väga suurel kiirusel. Sellisel juhul hakkab ilmnema ajule väga suur raskusjõud. Väga kiiret pööret tegevas hävituslennukis tekib inimesel jõud peast jalgadesse. See tekkiv jõud surub kõike alla. Inimese keha aga hoiab iste lennukis paigal. Kuid inimese veri voolab sellegipoolest alajäsemetesse ja ka kõhtu. See tähendab omakorda seda, et inimese pea jääb ilma vereta. Kiire lennu tingimusi jäljendavad tsentrifuugid, mida erinevad uurijad kasutavad oma erinevates lennulaborites. Sellistes tingimustes uurivad teadlased raskusjõu mõju inimese ajule. Teadvus hakkab pilootidel korraks
149