sellele annab nõusoleku patsient ise( kui ta saab) või tema lähedased( kui neid on), kuid mitte arstid, kes patsienti elus püüavad hoida. Kuid eutanaasia mõiste muutub, kui tuntakse inimese kehast väljumise kõiki tahke. Inimese reaalse kehast väljumise korral seisneb eutanaasia ainult „ keha vahetuses“, mitte enam vabatahtlikult või sunniviisiliselt surma minemises. Sellisel juhul on inimese eesmärgiks eksisteerida teistsuguses kehas ja mitte omada enam bioloogilist keha. Suitsiidiga pole siin enam midagi pistmist. See mõneti sarnaneb soovahetusega, mille korral soovib inimene oma sugu muuta.
Aegruumi tunnel
Väga paljude SLK-de korral nähakse mingisuguseid tunneleid. Need on kahtlemata just aegruumi tunnelid, mille abil on võimalik ületada väga lühikese ajaga väga suuri vahemaid ruumis või rännata ajas. Kuid kuidas valgusolendid neid tunneleid tekitavad, polegi täpselt teada. Kui valgusolendid suudavad luua aegruumi tunneleid, siis on täiesti võimalik ka see, et nad suudavad mõjutada gravitatsiooni( ehk aegruumi kõverust) nii, et füüsilised kehad( nagu näiteks laud, tool, voodi jne) hakkavad ilma näilise põhjuseta liikuma. Seda esineb näiteks kuulsates poltergeisti juhtumites. Aegruumi kõverusega kaasneb üldrelatiivsusteooria järgi jõud, mis Newtoni II seaduse järgi mõjutab kehasid nii, et need hakkavad kiirendusega liikuma.
Tekib küsimus, et kui inimese surmalähedastes kogemustes nähakse tõesti aegruumi tunneleid, siis kuidas on võimalik, et need tekivad näiteks haigla reanimatsioonipalatis olevale surija kohale? Kuidas on võimalik, et aegruumi tunneli tekkimist ja eksisteerimist ei märka ruumis viibivad elavad inimesed( näiteks arstid) hoolimata sellest, et need on nii suured, et inimene mahub sealt vabalt läbi? Pealtnäha tundub neile küsimustele võimatu vastata, kuid tegelikult on seda müsteeriumit üsna lihtne ja küllaltki ratsionaalne mõista. Seletus seisneb selles, et ajas rändamise teooria reeglite järgi eksisteerivad ussiurked meie kogetavas aegruumis uskumatult väikse ajaperioodi jooksul – näiteks 10-15 sekundit. Sündmused või nähtused, mis eksisteerivad kõigest 10-15 sekundi jooksul, ei ole meile kui elavale inimesele enam selgelt tajutav. Ussiurgete niivõrd väike eksisteerimise ajaperiood tuleb välja füüsikateooriate alusprintsiipidest. Kuid inimese kehast väljunud olekus toimub inimese eksisteerimine juba sellises aegruumi dimensioonis, „ kus“ ei eksisteeri enam aega ega ruumi. See tähendab, et kui inimene väljub oma kehast, siis satub ta ajatusse ja ruumitusse dimensiooni, mida füüsikas nimetatakse hyperruumiks. Kuna aega enam ei eksisteeri, siis on võimalik näha ussiurke eksisteerimist palju palju kauem( näiteks minutites), mis muidu tegelikult eksisteeriks kõigest 10-15 sekundit. See tähendab seda, et siin kehtib vaatleja relatiivsus – inimesele, kes viibib ajas ja ruumis, võivad toimuda sündmused ja protsessid väikese ajaperioodi jooksul, kuid kehast väljunud inimesele, kes eksisteerib ajatu ja ruumitu dimensioonis ehk hyperruumis, võivad samad sündmused ja protsessid toimuda juba palju pikemat aega. See on vaatleja relatiivsus, mida peab SLK puhul arvestama.
SLK kogemustega inimesed on oma ütlustes veenvalt tunnistanud, et kehavälises olekus esineb ajatuse ja ruumituse tunne. See tähendab, et aega ja ruumi enam ei eksisteerikski. Niisamuti on sellises tundmatus „ dimensioonis“ eksisteerides täheldatud, et sekundil ja aastatuhandel ei ole mitte mingisugust vahet. See tähendab ka seda, et inimene võib reaalselt surnud olla kõigest paar minutit, kuid kehavälises olekus võib „ aeg“ mööduda seevastu aastaid.
Vaatleja relatiivsuse olemasolu kinnitab fakt, et kui kehast mitte väljunud inimene läbib ussiurke, siis see toimub hetkeliselt ehk teleportreerutakse ruumis või ajas, kuid kehast väljunud olekus ussiurke läbimisel mingit teleportatsiooni ei ilmne, vaid selle asemel esineb lihtsalt tohutult suur liikumiskiirus. SLK kogemustega inimesed on tunnistanud oma ütlustes, et tunnelis liigutakse väga kiiresti, kuid see ei toimu hetkeliselt. See on oluline aspekt, mis viitab sellele, et vaatleja relatiivsus ehk ussiurke eksisteerimise ajaperiood on kehast mitteväljunud inimesele ja kehast väljunud inimesele tõepoolest erinev. Üldse on tähelepanuväärne, et kehast väljunud inimene ei ole võimeline
148