Joonis 3 Need ajuskanneeringud on tehtud koomast ärkamise eri etappidel. Isegi koomas olles toimub algeline ajutegevus. Võrreldes kooma seisundiga puudub ka vegetatiivses seisundis oleval inimesel teadvusseisund, kuid see-eest on ainevahetus stabiilne, aju ainevahetus on umbes pool tavatasemest, esineb madala tasemega aju aktiivsus, esinevad aju unerütmid jmt.
( Ajakiri: „ Imeline Teadus“. Nr 9 / 2011, lk 5)
Inimese surmalähedased kogemused ehk SLK-d, mis sisaldavad endas ka reaalset kehast väljumist, esinevad ainult kliinilise surma või kooma seisundi ajal. Kuid teaduslik statistika on näidanud, et tegelikult ainult teatud protsent kliinilise surma või kooma juhtumite korral on inimene kehast väljunud. See tähendab seda, et mitte kõik inimesed, kes on mingil põhjusel sattunud kliinilisse surma või langenud koomasse, ei välju kohe automaatselt oma kehadest, vaid teatud osa nendest. See tähendab ka seda, et inimese kehast väljumine ehk väljade eraldumine närvisüsteemist küll toimub aju puhkepotentsiaali seisundi korral, kuid mingisugune tundmatu faktor on veel teadmata, millest sõltub see, et miks sellises seisundis vahel ilmnevad kehast väljumised ja vahel mitte. Mõlemal juhul on aju üldine elektriline seisund täpselt samasugune, kuid sellegipoolest ei ole 100 % kindlust veenmaks, et kui inimene viia aju puhkepotentsiaali seisundisse, siis toimub kohe automaatselt inimese kehast väljumine. Kahjuks see nii ei ole. Küll aga tõenäosus on palju kordi suurem, et inimene väljuks sellises olekus oma kehast. Sellises seisundis on selle tõenäosus lihtsalt väga suur, kuid sellegipoolest kindel olla ei saa.
EEG registreerib ajukoore bioelektrilist aktiivsust. Aju suhtleb südamega uitnärvi kaudu. Süsihappegaasi ehk CO 2 sissehingamisel tekib inimesel akuutne hapnikuvaegus, mis viib aju ja südame kriisiseisundisse. Elektrokardiogramm on pinge ajalise sõltuvuse graafik. Pinge tekib kahe erineva elektroodi vahel, mis on kinnitatud iminappade abil inimese rindkerele, et uurida südame potentsiaali perioodilisi muutusi, mis avaldub pingetena inimese keha pinnal. Elektrokardiogrammi( mis uurib südame tööd) ja elektroentsefalogrammi ehk EEG( mis uurib peaaju tööd) tööpõhimõtted on sarnased ja inimese kliinilise surma korral näitavad mõlemad sirget katkematut joont.
Inimene on ainult siis surnud, kui teda ei saa enam ellu äratada. Kui aga inimest saab uuesti ellu äratada, siis pole inimene tegelikult surnud, vaid ta on „ puhkepotentsiaali seisundis“. See on väga oluline vahe, mis määrab ära inimese surma definitsiooni: inimene on ainult siis surnud, kui teda pole võimalik enam elustada. Seni viibib inimene puhkepotentsiaali seisundis. Seda, et kas inimene on surnud või mitte, pole tegelikult üldsegi nii lihtne määratleda.
Eutanaasia
Suitsiid on inimese enesetapp – vabatahtlikult surma minemine. Suitsiidi ehk inimese enesetapu sotsiaalseid ja psühholoogilisi põhjusi ning ennetust uurib teadusharu nimega suitsidoloogia. Kuid eutanaasia seisneb sellises sunnitud enesetapus, mille põhjustab mingi vältimatu ja sageli ravimatu raske haigus, mis halvab peaaegu täielikult inimese senise elukvaliteedi. Näiteks võib inimene viibida koomas ja pole teada millal ta üles ärkab. Eutanaasiat reguleeritakse riikides seadustega ja
147