naaberneuronitelt. Aksonikünkake asub närviraku keha ja aksoni piiril. Membraanipotentsiaali muutus, mille korral on see muutunud väga järsku vastupidiseks ja mis esineb väga lühikest aega, levib mööda aksonit kuni närvilõpmeteni. Kõik see toimub kõigest millisekundite jooksul.
Sünapsid on keemilised või elektrilised. Enamasti on need ikkagi keemilised. Sünaps koosneb presünaptilisest ja postsünaptilisest membraanist. Sünapsi pilu laius võib olla kõigest 20 – 30 nm.
Rakkude membraanidevahelised ühendused on elektrilises sünapsis väga tihedad. Näiteks läbi avatud naatriumkanalite liiguvad Na-ioonid teise rakku, mis põhjustab raku depolarisatsiooni. Mulkühendusteks ehk neksusteks nimetatakse selliseid piirkondi rakumembraanis, mida läbivad elektrivoolu kandvad ioonivoolud.
Kuid keemilise sünapsi korral jõuab elektriimpulss lõpuks aksonit mööda närvilõpmesse. See põhjustab seal säilituspõiekeste membraani sulandumist rakumembraani, mille tõttu vabanevad rakkudevahelisse ruumi virgatsained, mis varem eksisteerisid närvilõpe sees. Virgatsained võimaldavad närviimpulsi ülekannet ühelt neuronilt teisele. Need on ajus olevad bioaktiivsed ühendid, mis on sünteesitud organismi enda poolt. Seetõttu nimetatakse neid ka endogeenseteks aineteks. Sellel neuronil, mis võtab vastu virgatsained, on sünapsis rakumembraanis retseptorid. Retseptorid on valgumolekulid, mis seovad virgatsaine molekule. Valgud võivad käivitada biokeemiliste protsesside ahela signaali edasiandmiseks rakus või muudavad kohe rakumembraani potentsiaali. Kui enamus virgatsainest on ära kasutatud või sünapsist ära difundeerunud, siis lakkab virgatsaine vallandumine postsünaptilisele neuronile. Virgatsaine võib olla ka tagasi haaratud närvilõpmesse, millest see vallandus. Seda protsessi võimaldavad transportermolekulid, mis asuvad närvilõpmete membraanis. Virgatsaine, mis on närvilõpmesse tagasi haaratud, võidakse koguda uuesti säilituspõiekestesse või ensüümide poolt see lammutatakse. Närviimpulss levib ainult presünaptilisest rakust postsünaptilise raku suunas.
Retseptorite kuju võib muunduda, kui see on ergastatud virgatsainete poolt. See mõjustab neuronis järgmiste valkude omadusi. Üksteise järel muutuvad aktiivseteks mitmed ensüümid ja aktiivseks muutuvad ka transkriptsioonifaktorid. Need on valgud, millest sõltub geeniekspressioon ehk valkude moodustumine geenide alusel. Kõik see põhjustab kiireid või pikaajalisi muutusi oluliste valkude omadustes ja raku elutegevuses.
Sünaptiliste ühenduste füüsikalised väljad
Inimese närvisüsteemis eksisteerivad füüsikalised väljad. Need energiaväljad on elektriväljad, mida tekitavad ajus elektrilaengud. Närvirakud ehk neuronid ja närvikiud( näiteks aksonid ja neuronite jätked) on laengute poolt polariseeritud. Sellisel juhul eksisteerivad väljad positiivsete ja negatiivsete laetud pindade vahelises ruumis. Väljaspool seda ruumala välja ei eksisteeri. Kui aga neuron laengleb( ehk neuroni membraan lühikeseks ajaks depolariseerub), siis väli eksisteerib ka neuronite vahelises ruumis ehk väljaspool närviraku keha. Sellisel juhul on ajupiirkonnad elektriliselt aktiivsed ehk aju on üldises töö olekus. Füüsikalised väljad esinevad ka neuronite sünaptilistes piludes, kus vallanduvad erinevad mediaatorid ehk virgatsained( s. t. keemilised ühendid) elektriimpulsside tõttu. Need keemilised ühendid on ioonid ehk laengud, mille sünaptilise pilu läbimise korral muudavad neuroni membraanipotentsiaali vastupidiseks ja neuron hakkab laenglema. Lõppkokkuvõttes võib öelda, et füüsikalised väljad eksisteerivad inimese närvisüsteemis ainult kolmes põhilises kohas ehk koordinatsioonis: neuronite ja närvikiudude polariseeritud pindade vahelises ruumis, neuronite laenglemise korral ka neuronite vahelises ruumis ja neuronite sünaptilistes piludes. Need on energiaväljade kolm põhilist koordinaati inimese närvisüsteemis ning seega kuskil mujal energiavälju ei ole tuvastatav.
Kui räägitakse inimese kehast väljumisest, mille all mõeldakse väljade eraldumist
139