närvisüsteemist, siis tekib küsimus, et millised väljad ja kus täpsemalt need väljad närvikoest eralduvad. Vastavalt inimese ajas rändamise füüsikale tekib aegruumi lõkspind kahe erinimeliselt laetud pinna lähedusse, kuid nende pindade vahelisest ruumalast väljapoole. Tekib kaks lõkspinda, mille korral on üks sisemine ja teine välimine lõkspind. Tavaliselt huvitutakse välimise lõkspinna tekkimisest ja sisemine lõkspind pole niivõrd oluline. See tähendab seda, et aegruumi lõkspind tekib laengute poolt polariseeritud neuronite ja närvikiudude pindade vahetusse lähedusse, mitte polariseeritud pindade vahelisse ruumalasse. Kuna väli eksisteerib just polariseeritud pindade vahelises ruumis ja aegruumi lõkspind tekib väljaspool seda pindade vahelist ruumala, siis seega tekkiv lõkspind ja pindade vaheline väli ei satu omavahel interaktsiooni. See tähendab seda, et need väljad, mis eksisteerivad polariseeritud pindade vahelises ruumis, ei saa eralduda närvisüsteemist. Väljade eraldumine ei saa toimuda ka neuronite laenglemiste arvelt, mille korral eksisteerivad laenglevate neuronite vahelises ruumis elektriväljad. See tähendab seda, et neuronite laenglemistega tekitatud väljad ei saa eralduda ajust, sest kliinilises surmas ehk aju puhkepotentsiaali seisundi ajal lihtsalt neuronid enam ei laengle ja seetõttu neuronite vahelises ruumis ei eksisteeri enam välju. Välja allika kadumisega lakkab koheselt ka väli ise. Ainus võimalus, kust võiksid väljad reaalselt eralduda, on neuronite sünaptilistes piludes. Selline võimalus ongi tegelikult kõige tõenäolisem, sest sünaptilises pilus eksisteerib väli ja aegruumi lõkspind tekib ju neuroni ja närvikiu membraani välises ruumis, kuid membraani pinna lähedusse. See tähendab seda, et neuronite sünaptilises pilus eksisteerib väli, mis satub interaktsiooni neuroni membraani läheduses tekkiva aegruumi lõkspinnaga. Sellisel juhul võivad väljad tõesti eralduda närvisüsteemist hyperruumi.
Kui elektriimpulss jõuab lõpuks närvilõpmesse, siis vallandab see virgatsainete voo sünaptilises pilus. See tähendab seda, et tegevuspotentsiaali jõudmise korral närvilõpmesse sulanduvad( sünapsi presünaptilises osas) säilituspõiekeste membraan rakumembraani, mis vallandab virgatsained sünaptilisse pilusse. Närvilõpmes olevad säilituspõiekesed sisaldavad endas virgatsaineid. Postsünaptilises rakumembraanis olevad valgumolekulid ehk retseptorid seovad virgatsained. Selleks, et virgatsaineid liiga palju ei vabaneks, takistavad seda presünaptilised autoretseptorid. Virgatsaine vallandumise toime lõpetavad transportermolekulid, mis kannavad virgatsaine tagasi närvilõpmesse. Kõik virgatsained on ioonid ehk elektrilaengud ja seetõttu laengute esinemine sünapsis tähendab välja olemasolu sünaptilises pilus. Nii on see siis, kui tekivad ja levivad elektriimpulsid ühelt neuronilt teisele ehk ajuaktiivsuse olemasolu korral. Kuid aju puhkepotentsiaali seisundi ajal ei ole ajupiirkonnad enam elektriliselt aktiivsed ehk need ei laengle. See tähendab elektriimpulsside tekkimise ja levimise mitte-esinemist ja selle tõttu ei vallandu sünaptilistes piludes enam virgatsaineid. Sellisel juhul on sünaptilised pilud laengutest vabad, kuid sellegipoolest esineb seal nõrk elektriväli. Sünaptilises pilus esineb väli ka siis, kui ei vallandu virgatsaineid ehk ioone. See tuleneb sellest, et kogu neuroni pind on laengute poolt polariseeritud – kaasa arvatud ka aksonid, närvilõpmed ja dendriidid. Närvilõpmetes asuvad säilituspõiekesed ja dendriitides retseptorid ehk ioonkanalid, mida võib vaadelda kui polariseeritud pinna „ aukudena“, mida läbivadki need virgatsained. Ülejäänud pinna pindala on elektriliselt polariseeritud ja sellest tulenevalt satuvad kaks pinda, mis on laetud, omavahel vastastikmõjusse, kui need satuvad väga lähedale nagu sünaptilise pilu korral. Seetõttu esineb sünaptilises pilus väli ka siis, kui virgatsaineid otseselt ei vallandu. Kuid see väli on väga nõrk.
Puhkeseisundi ajal on neuroni sisekeskkond väliskeskkonnaga võrreldes negatiivse pinge all ehk neuron on elektriliselt polariseerunud. Toime- ehk tegevuspotentsiaali ajal( s. t. elektriimpulsi tekkimisel või levimisel neuronisse) muutub neuroni membraani polarisatsioon lühikeseks ajaks vastupidiseks ehk neuron laengleb. Sellisel juhul on neuroni sisekeskkond väliskeskkonnaga võrreldes positiivse pinge all. Seetõttu on neuronil negatiivne laeng. Kuna samamoodi toimivad kõik neuronid ajus ehk nendel kõikidel on negatiivne laeng ja neuronid ei ole üksteisest ka isoleeritud( nii nagu oli seda aksonite puhul, mis oli ümbritsetud müeliinkestaga), siis seega neuronite laenglemiste ajal esinevad neuronite vahelises ruumis elektrilised tõukejõud, kui laenglemised toimuvad sünkroonis.
Sünaptilises pilus esineb täpselt samasugune energiaväli, mis eksisteerib ka närvikiu ja neuroni polariseeritud pindade vahelises ruumis ehk negatiivselt laetud sisekihi ja positiivselt laetud väliskihi vahel. Sünaptilise pilu laius ehk vahemaa on umbes 20 – 30 korda suurem neuroni
140