impulsse ja seega ajupiirkonnad elektriliselt ei aktiveeru. Neuronid enam siis ei laengle ja peaaegu kõikjal närvisüsteemi( s. t. aju) piirkondades esineb täielik erimärgiliste laengute ühesugune polarisatsioon. Sellist olekut nimetatakse aju puhkepotentsiaali seisundiks. Just sellises seisundis( kooma või kliinilise surma ajal) on inimesed oma kehadest väljunud. Siit järeldub, et inimese närvisüsteemi kogu laeng on sellises staadiumis täpselt nii suur, et selle poolt tekkiva aegruumi lõkspinna mõju hakkab avalduma samas närvikoes eksisteerivatele väljadele, mille tulemusena elektriväljad eralduvad hyperruumi. See tähendab ka seda, et närvisüsteemi kogu laeng peab olema mingi kindla väärtusega, et selle poolt tekitatud aegruumi lõkspind hakkaks närvisüsteemis endas eksisteerivatele elektriväljadele mõju avaldama. Selle mõju tõttu interakteeruvad omavahel aegruumi lõkspind ja elektriväljad, mille tulemusena närvisüsteemist eralduvad väljad hyperruumi.
Kondensaatori laengu suurust mõjutavad järgmised olulised tegurid: erimärgiliselt laetud pindade vahekaugus, pindade suurus ehk nende pindala ja pindade vaheline aine( ehk dielektriline läbitavus). Niisamuti on oluline ka pindade potentsiaalide vahe ehk nendevaheline elektriline pinge. Näiteks mida väiksem on pindade vaheline kaugus, mida suurem on pindade pindalad ja mida suurem on pindade vaheline pinge, seda suurem on ka kondensaatori elektrimahtuvus ja seeläbi ka laeng. Täpselt sama kehtib ka inimese närvisüsteemi kui kondensaatori elektrimahtuvuse ja elektrilaengu korral. Erinevus seisneb ainult selles, et närvikiu või neuroni positiivsete ja negatiivsete laengute konsentratsioonid mõlemal pool seina jäävad konstantseks. Ka nende pindade vahekaugused ja elektrilised pinged ei muutu puhkepotentsiaali seisundi ajal. Ainult mis muutub on erinimeliste laengute ühesuguse polarisatsiooni pindade suurus. Näiteks mida vähem tekivad ja levivad pingeimpulsid ehk mida ulatuslikum on puhkepotentsiaali seisund üle terve aju, seda suurem on erimärgiliste laengute ühesuguse polarisatsiooni pinna pindala S. Sellest tulenevalt suureneb ka laeng, sest mida suurem on kondensaatori erimärgiliselt laetud pindade pindalad, seda suurem on ka selle laeng. Erimärgiliselt laetud pinna pindala aju puhkepotentsiaali ajal on tohutult suur.
Närvikiu puhkepotentsiaali määravad positiivsete ja negatiivsete ioonide ehk laengute konsentratsioonid mõlemal pool närvikiu seina. Närvikiu siseosa on sellisel juhul väliskeskkonna suhtes negatiivse pinge all, mille väärtus on ligikaudu-70 mV. See tähendab, et närvikiud on elektrilaengute poolt polariseerunud. Täpselt nii on ka neuronitega, mille korral on neuroni siseosa väliskeskkonna suhtes negatiivse pinge all ehk samuti polariseerunud. Selline elektrilaengute polarisatsioon esineb kõikjal üle terve aju ja närvisüsteemi. Vastavalt ajas rändamise füüsikale tekib aegruumi lõkspind ehk aegruumi lõpmatu kõverus kahe erimärgiliselt laetud pinna lähedusse, mitte nende pindade vahelise ruumala sisse. See tähendab seda, et aegruumi lõkspind tekib kahe erimärgiliselt laetud pindade vahelisest ruumalast väljapoole, kuid nende pindade lähedusse. Kuna elektrilaengute polarisatsioon esineb üle terve närvisüsteemi, siis seega tekib aegruumi lõkspind( puhkepotentsiaali seisundi ajal) samuti üle terve närvisüsteemi.
Sünaptilised ühendused inimese ajus
Elektriimpulssi( vahel ka pingeimpulssi) nimetatakse neuroteaduses lihtsalt erutuseks. Kuid puhkeseisundi olukorda, mil erutust ei toimu, nimetatakse pidurduseks. Erutus ja pidurdus on vastandlikud närviprotsessid, kuid need on omavahel tihedalt seotud. Erutus võib minna üle pidurduseks ja vastupidi. Membraani elektrilist polariseeritust vähendab erutus, mille tõttu võib tekkida tegevuspotentsiaal. Kuid rakumembraani polariseeritust suurendab pidurdus, mille tõttu neuron enam ei ärgastu. Inimese une ajal esineb üldine pidurdus, mille korral inimene ei reageeri enam ümbritsevale keskkonnale. Kuid sügavasse mõttesse langemise korral esineb osaline pidurdus.
Tegevuspotentsiaal vallandub siis kui aksonikünkakesel on rakumembraani polariseeritus vähenenud üle teatud piiri. See saab juhtuda ainult erutavate signaalide mõjul, mis on saabunud
138