– tööpotentsiaali seisund, mida kasutatakse ka elektriimpulsi tööpõhimõtte kirjeldamisel. Kuid inimese kooma või kliinilise surma korral ei ole ajupiirkonnad enam aktiivsed ehk neuronid ei laengle, mis tähendab omakorda seda, et ajus ei levi enam elektriimpulsid. Elektriimpulsside levimise lakkamise korral lakkavad töötamast ka ajupiirkondade laenglemised. Neuronid enam siis ei laengle. Sellist kliinilist seisundit nimetatakse puhkepotentsiaali seisundiks, mille mõiste tuleneb jällegi elektriimpulsi tööpõhimõtte kirjeldusest. See on sellepärast nii, et selline aju üldine mitteaktivatsiooniseisund on samasugune, mis närvikiu korralgi, mil ei esine elektriimpulsi teket ega selle levimist. Närvikiu( näiteks aksoni) puhkepotentsiaali määravad positiivsete ja negatiivsete ioonide ehk laengute konsentratsioonid mõlemal pool närvikiu seina. Närvikiu siseosa on sellisel juhul väliskeskkonna suhtes negatiivse pinge all, mille väärtus on ligikaudu-70 mV.
Väga tähelepanuväärne on märkida seda, et nii närvikiu( s. t. aksoni) kui ka neuroni membraani siseosa on mõlemad puhkepotentsiaali korral väliskeskkonna suhtes negatiivse pinge all, mille väärtus on ligikaudu-70 mV. See tähendab seda, et mõlemad on ühesuguse polariseeritusega, mitte vastandliku polarisatsiooniga. See on väga tähtis fakt.
Kuna inimese kehast väljumine esineb reaalselt ainult siis, kui aju üldine aktiivsus on lakanud( näiteks kooma või kliinilise surma korral), siis võib seda mõista ka nii, et inimese kehast väljumine esineb ainult aju puhkepotentsiaali seisundi ajal.
Kahest erimärgiliselt laetud kehast koosnevat süsteemi, millel on väga suur elektrimahtuvus, nimetatakse kondensaatoriks. Kõige lihtsam kondensaator on plaatkondensaator, mis koosneb kahest teineteise lähedal asuvast erimärgiliselt laetud paralleelsest plaadist. Kuna närvikiu puhkepotentsiaali määravad positiivsete ja negatiivsete laengute konsentratsioonid mõlemal pool närvikiu seina, siis võib närvikiudu vaadelda ja käsitleda kui kondensaatorit, millel on mingi kindel elektrimahtuvus. Kondensaatori laadimiseks kulutatud energia muundub elektrivälja energiaks, mis esineb kahe erimärgiliselt laetud plaadi vahelises ruumis.
Närvikiu puhkepotentsiaali korral on positiivsete ja negatiivsete ioonide ehk elektrilaengute konsentratsioonid mõlemal pool närvikiu seina. Sellisel juhul on positiivsete ja negatiivsete laengute vahelises ruumis kõik jõujooned ühesuunalised ja seda kogu närvikiu ulatuses. Välja jõujoon on suunatud närvikiu tsentri poole. Sellisel juhul on närvikiu laengu kui kondensaatori laengu väärtus maksimaalne. Kuid toimepotentsiaali korral on närvikiu seina laengute konsentratsioonide liigid mingis punktis teistsugune. Sellisel juhul on närvikiu mingis punktis positiivsete ja negatiivsete laengute konsentratsioonid mõlemal pool närvikiu seina vastupidise märgiga võrreldes ülejäänud närvikiuga. See aga tähendab seda, et positiivsete ja negatiivsete laengute vahelises ruumis ei ole välja jõujoonte suund kogu kiu ulatuses enam ühesuunaline, vaid sellisel juhul on kiu mingis punktis( kus esineb toimepotentsiaal) jõujoonte suund vastupidine ülejäänud kiu suhtes. Jõujoon on suunatud kiu tsentrist eemale. Sellisel juhul on närvikiu kui kondensaatori kogu laeng väiksem, sest laengu suurus sõltub peale jõujoonte tihedusest ehk nende arvukusest( s. t. väljatugevusest) ka veel suunast. Näiteks kui välja jõujooned on kõik ühesuunalised, siis on tegemist maksimaalse laengu väärtusega. Kui aga esineb vastassuunalisi jõujooni, siis väli on üldkokkuvõttes nõrgem ja seetõttu ka laeng on väiksem. Siit järeldub see, et mida vähem on vastassuunalisi jõujooni ehk mida rohkem on samasuunalisi jõujooni, seda tugevam on laengutevaheline väli ja seeläbi on suurem ka elektrilaeng. Neurofüsioloogiliselt väljendub see selles, et mida vähem on arvuliselt tekkivaid pingeimpulsse, seda suurem on üldkokkuvõttes elektrilaengu arvväärtus, mis eksisteerib närvikiu positiivsete ja negatiivsete laengute konsentratsioonidena mõlemal pool närvikiu seina.
Kui aga vastassuunalisi ja samasuunalisi jõujooni on sama palju ehk arvuliselt võrdselt, siis loetakse välja eksisteerimist nulliks. Sellisel juhul välja enam ei olegi, mida põhimõtteliselt võib mõista ka nii, et väljatugevus on lõpmatult väike. Näiteks väljaspool kondensaatorit on väljatugevuse vektorid vastassuunalised ja absoluutväärtuselt võrdsed, järelikult elektriväli puudub.
Kogu inimese elektrilist närvisüsteemi on võimalik vaadelda ja käsitleda kui hiigelsuure elektrimahtuvusega kondensaatorit. Mida vähem on arvuliselt tekkivaid ja levivaid elektriimpulsse, seda suurem on selle närvisüsteemi kui kondensaatori kogu laeng. Kuid mida rohkem on levivaid elektriimpulsse, seda väiksem on inimese närvisüsteemi laeng. Elektrilaengu maksimaalne väärtus on inimese kooma või kliinilise surma ajal, mille korral ei levi inimese ajus globaalselt enam
137