seda, et inimesel on võimalus näha maapealset elu – sealhulgas ka oma enda mahajäetud sugulaste( näiteks laste) käekäiku ilma, et temast endast midagi teatakse. Niimoodi eksisteerivadki sellised paranormaalseteks nähtusteks peetavad ilmingud nagu näiteks poltergeistid ja kummitused. Kui „ surnu“ ilmutab ennast elavatele inimestele, nähakse teda kui vaimuna. Kui aga „ surnu“ ei ilmuta ennast otseselt nähtavaks, vaid lihtsalt mõjutab füüsilist keskkonda( näiteks voodi hakkab rappuma, tool lendab paigast või on kuulda tundmatu päritoluga koputusi ja müra), nimetatakse seda aga poltergeistiks.
Kuna inimesed on surelikud elusolendid ja inimese elu jätkub peale surma, siis seega võib teoreetiliselt jagada eksisteerivat inimsugu kaheks suureks pooleks – ühel pool on Maa peal elavad inimesed ja teisel pool on surnud ehk Maalt lahkunud inimesed. Tulnukate inimröövide juhtumite uurimustest on selgunud, et tulnukad ise on Maalt lahkunuid ehk surnuid inimesi nimetanud „ ruumiinimesteks“, sest neil on võimalus rännata ilma tehniliste vahenditeta maailmaruumis ehk Universumi süvakosmoses. Vastavalt sellele ongi olemas siis maainimkond ja ruumiinimkond. See tähendab ka seda, et absoluutselt kõik inimesed, kes kunagi on planeet Maal elanud ja ära surnud, tegelikult elavad, kuid mitte bioloogilise vormina( s. t. eksisteerivad elektromagnetväljana) ja maavälises keskkonnas. ÜRO 2014 ja 2015 aasta andmete kohaselt on Maal elanud kokku umbes 107 miljardit inimest ja neist ligikaudu 6,5 % elab praegusel ajal. Järelikult on surnuid inimesi ülekaalukalt rohkem kui elavaid.
Uurides abduktsiooni juhtumeid on kosmosetulnukad kontaktleritele väga selgelt mõista andnud, et elu Universumis on tegelikult väga levinud nähtus. Planeet Maa polevat kaugeltki ainuke paik Universumis, kus eksisteerib mõistuslik elu. Universumis olevat tuhandeid planeete, kus eksisteerib elu ja seda väga erinevate vormidena. Eluvormid pidavat teineteise suhtes väga suuresti varieeruma ja ka nende bioevolutsioon pidavat üsna suurel määral erinema Maa eluslooduse arengust.
1.6.2 Üldine eshatoloogia
Maailma( või inimkonna) lõpust on tsiteeritud enamikes maailma religioonides. Kuid teades nüüd religiooni tegelikku reaalsust ehk selle tagamaid võib üsna kindlalt väita seda, et maailma lõpp ei tähenda sisuliselt mitte midagi muud kui tulnukate saabumist planeet Maale ehk avalikku kontakti inimestega ja seega inimühiskonna senise valitsemise korra lõppemist. See toob endaga kaasa üleüldise rahuaja, mis tähendab inimeste agressiooni lõppemist Maal ja materjalistliku ning maskuliinse inimühiskonna muutumist maavälise tsivilisatsiooni vaimsele olemusele, mis on pikemalt kirjutatud Maailmataju põhiliseimates teesides. Tervet inimühiskonda hõlmab suur muutus. Tulnukate saabumisega Maale saavad inimesed teada ka enda ajaloolist päritolu ja bioloogilist seost maaväliste tsivilisatsioonidega ning religioonide tagamaadest. Arheoloogia teadlastele on see muidugi tohutu üllatus, et inimene ei põlvnegi täielikult ahvist. See on aeg mil religioon ja teadus ühinevad. Teadlastele suureks üllatuseks osutub ka veel see, et maaväliseid tsivilisatsioone on erakordselt palju ja nad kõik on väga mitmekesised ning nende bioevolutsioon erineb Maa omast. Elu levimine Universumis on tegelikult väga levinud ja mitmekülgne. Sensitiivid peavad tulnukate saabumist Maale inimkonna ajaloo suurimaks „ vaimseks hüppeks“. Muutuvad seni kehtinud üldiselt domineerivad arusaamad teadusest ja religioonist ning ka kultuuri traditsioonid. Inimeste teadvusesse imbub üha selgemalt meie asukoht Universumis ja vasakpoolsed maailmavaated poliitikas on isegi rohkem päevakorras kui demokraatia ise. Inimeste isiklik heaolu sõltub täielikult sellest, et mida nad on oma elu jooksul korda saatnud. Tänapäeva inimesi võlub üliarenenud tulnukate teaduse kõrgtehnoloogilised võimalused, kuid üsna varsti saab selgeks arusaam, et tööstus- ja majandusühiskond ei ole tegelikult lõplik või ainus elukorralduse vorm. Isikulise Jumala mitte olemasolu ärritab suurel määral kogu Maa usueliiti ja religiooni tõsimeelseid järgijaid nii nagu teadlasi tulnukate geneeetiline eksperiment inimkonnaga.
Tuhande aastast keskaega peeti kunagi inimkonna viimaseks ajastuks, mis pidi eelnema Kristuse
46