teisele tulemisele. Teatud mõttes oli see ka tõsi, sest keskajale järgnes ju tormiline teaduse areng, mis sisuliselt võibki tähendada uut ajastut tervele inimkonnale. Kuid enne teaduse plahvatuslikku arengut eelnes siiski ka nö. ülemineku periood. Seda nimetatakse valgustusajastuks. Inimühiskonna teaduse progressi areng kestab siiani. Teaduse areng on võrreldes kogu inimajaloo perioodiga toimunud suhteliselt lühikest aega, kui jätta kõrvale mõned üksikud teaduse ja tehnika saavutused antiikajal( näiteks avastused matemaatika ja loodusfilosoofia vallas) ja keskajal( näiteks Gutenbergi trükikunsti leiutamine). Kuna maavälised tsivilisatsioonid võtavad inimkonnaga kontakti tulevikus ehk alles sellisel ajastul, mil domineerib täielikult teadus ja tehnika( mitte aga religioosne maailmapilt nagu näiteks oli seda keskaja ühiskonnas), siis seega võib julgelt järeldada, et inimühiskonna teaduslik areng eelneb tulnukate saabumisele planeet Maale. Tulnukate inimröövide juhtumite uurimustes on selgunud, et inimeste teaduse ja tehnika areng on olnud mõnevõrra isegi tulnukate kunagisest tehnilisest arengust kiirem. Kuid seevastu vaimne areng olevat jäänud kaugele selja taha. Teatud mõttes on teaduse kiire areng inimühiskonnas ettevalmistus tulnukate saabumisele planeet Maale, et inimesed mõistaksid nende maailma, nende oskusi ning võimalusi teaduslikust vaatenurgast mitte näiteks keskaja arengutasemest lähtudes, mis jätab tulnukatest mõnevõrra Jumalikkuse või üleloomuliku nähtuse mulje. Selles mõttes võibki tuhande aastast keskaja perioodi käsitleda inimkonna viimase ajana( nagu tol ajal seda ka tõesti üldiselt arvati), sest sellele järgnes teaduse areng, mida võib vaadelda ka kui ärkamisajana. See tähendab seda, et inimühiskonnas hakkas üha rohkem kaduma vana maailmapilt loodusest, mis eksisteeris tuhandeid aastaid ja mis on omane pigem vanadele loodusrahvastele, keda me tänapäeval avastame näiteks inimtegevusest puutumata jäänud džungli aladelt. Religioosne maailmapilt asendus järk järgult ja seda pika aja jooksul üha rohkem tänapäevase teadusliku maailmavaatega. Tulnukad ei soovi inimestega avalikult kontakti astuda, kuigi paljud seda kindlasti sooviksid, vaid nad soovivad meie maailma muuta vargsi. Ja see tähendab ka seda, et teaduse suured edusammud inimühiskonnas on tegelikult ka üks nende varjatud tegevuse ilminguid. Kuid kindlasti ei saa eitada ka inimeste suurt osalust teaduse progressi arenguloos. Teaduse ja tehnika areng eelneb tulnukate saabumisele Maale seetõttu, et nende tulek ei põhjustaks inimestele kultuuri šokki laadset ilmingut nagu paljud ufoloogid on meid aja jooksul hoiatanud. Ja tuleb tunnistada, et inimeste teaduslik areng on olnud tõesti üsna märkimisväärne. Eelnvalt tõdesime, et inimkonna usk Jumalasse on tulnukate loodud reaalsus, et inimarengut kontrollida ja seda hoida. Ja seetõttu võib täiesti loogiliselt järeldada, et ka teaduse progressi arenguloos on tulnukatel oma kindel osa. Kui tulnukad lõid geneetiliste manipulatsioonide tulemusena inimliigi, siis loogiliselt mõistes nad pidid ka mõjutama inimliigi poolt loodavat kultuuri arengut. Tulnukate saabumist Maale ennustatakse 21. sajandi esimest poolt, sest siis teostatakse inimeste esimesed aja rännakud ja seega muutuvad avalikuks ka tulnukate varjatud tegevused planeedil Maa.
Kahtlemata üheks kõige emotsionaalsemaks seigaks kogu UFO-de tuleku sündmuse juures on see, et tulnukate saabumisega Maale on inimestel võimalus taaskohtuda ka enda lähedastega, kes on varem ära surnud. Inimesed saavad teada, et nende elu jätkub peale surma maavälises ülitsivilisatsioonis. Taaskohtumine enda lahkunud lähedastega on paljudele inimestele kindlasti suur emotsionaalne sündmus. Võimul olevad autoriteetsed inimesed, kes on teistele inimestele valmistanud palju kannatusi ja valu, kaotavad nüüd võimu ja autoriteetsuse. Need inimesed kogevad alles nüüd neid piinu ja valusid, mida nad on teistele inimestele valmistanud. Tulnukad kehtestavad inimeste maailmas uue korra. Selle käigus pööratakse suurt tähelepanu planeedi globaalsetele probleemidele. Kuna Maa looduskeskkond on inimtegevuse tagajärjel jõudnud kriitilisse punkti, siis seega igasugune roheline mõtteviis ja koos sellega ka eluviis tõstetakse nüüd kõikidest inimühiskonna kihtidest püramiidi tippu. Tulnukad rõhutavad inimestele neid rohelisi asjaolusi väga jõuliselt. Peale ebamõistlikku inimtegevuse on ka inimpopulatsiooni tohutu arvukus ja selle kiire kasv üks peamisi probleeme, mis põhjustab planeedi globaalkeskkonnale üha enam laastavamat mõju. Praegusel ajal elab Maal umbes 7,3 miljardit inimest. Planeet Maa on inimestele tegelikult palju väiksem, kui inimesed on seda varem endale teadvustanud. Seda sellepärast, et 7,3 miljardit inimest asustavad planeedi maismaad, mis moodustab ainult 29 % planeedi kogupindalast. Mõnede tulnukate liikide koduplaneedid olevat kordades suuremad kui planeedi Maa mõõtmed. Tulnukad annavad inimestele väga tugevalt mõista, et loodusega( eriti elusloodusega) tuleb osata koos
47