oleks teda puudutanud. Samal ajal seisatas ja hakkas uuesti käima ka mehe taskukell. Ta tundis sundi võtta uur välja ja see oli jäänudki seisma, aga hakkas uuesti käima niipea kui oli tagasi taskusse pandud. Nõndaviisi kestis mõned nädalas, siis hakkasid kellad käima normaalselt, ilma et oleks tarvis olnud neid parandada. Möödus veel mõni nädal ja naine ilmutas end mehele, kuid näha oli vaid pea koos ülakehaga. Ilmutisele eelnes paugatus ja vilistav heli, mis saatis ka selle kadumist. Mees oli nii ehmunud, et ei saanud sõnagi suust. Mõne nädala pärast ilmus naine uuesti, ainult ilma paugu ja vileta. Seekord mees kõnetas ilmutist ja küsis, kuidas tal läheb. Ilmutis vastas, et läheb hästi, kuigi kõik on teisiti, kui ette kujutatakse. Küsimusele, kas ta ei näitaks ennast ka tütardele, vastas ilmutis: „ Nemad ei ole veel nii kaugel.“ Selle järel ta haihtus.“ „ Professor Tenhaeff arvab, et kirjeldatud kokkuleppelisi ilmumisi ei saa võtta kui tingimatut tõestust, aga siiski peame tõeliselt arvestama võimalusega, et need on põhjustatud surnute sihiteadlikkust tegevusest.“( Irma Weisen, lk. 57 – 58)
Tänapäeva teaduse progressi ajastul viitavad inimese elu jätkumisse pärast surma kõige otsesemalt meditsiinis tuntud surmalähedased kogemused. Peaaegu kõik inimesed, kes on olnud meditsiiniliselt surnud ja pärast seda uuesti tagasi ellu äratatud, jutustavad sellest, et kuidas nad on kohtunud valgusolenditega või varem surnud inimestega. Inimesed on tundnud meeletut õnne ja rahu ning näinud mingisugust tunnelit, milles on võimalik väga kiiresti liikuda. Kuulsad surmalähedased kogemused meditsiinis ei ole siiski Jumaliku päritoluga ega ka üleloomulikud nähtused, nagu sageli seda arvatakse. Näiteks inimese kehast väljumist seletab ülitsivilisatsiooniteoorias olev kehast väljumise füüsikateooria. Kirjeldavate surmalähedaste kogemuste taga on aga hoopis maavälise ülitsivilisatsiooni tegevus, mitte „ Jumala vägi“. Klassikaline versioon kontaktist maavälise tsivilisatsiooniga seisneb inimese kohtumises humonoid tulnukatega, kes eksisteerivad bioloogiliste kehadena. Kuid surmalähedastes kogemustes toimub kontakt maavälise tsivilisatsiooniga mitte klassikalisel viisil( nagu me oleme tavaliselt UFO juhtumites kuulnud), vaid see toimub inimese kehavälises olekus. Niisamuti ka UFO pardal on inimesed sattunud kehavälisesse olekusse ja siis niiviisi UFO sees ringi liikunud. Tuues välja hulganisti paralleele surmalähedaste kogemuste ja UFO ehk tulnukate inimröövide vahel, on täiesti võimalik jõuda järelduseni, et pärast „ füüsilist“ surma jätkub inimese elu maavälises ülitsivilisatsioonis. Veel kord öelduna tähendab see seda, et inimese elu jätkub pärast surma maavälises keskkonnas. Ja seega elu Maa peal on inimesel tegelikult ainult ajutine. Seetõttu esinevad ka kõik need nähtused, mis ilmnevad inimese surma ajal. Maa peal on inimeste eluiga kaduv väike võrreldes inimesele antud igavese eluga. Vastavalt ülitsivilisatsiooniteooria kehast väljumise füüsikateooriale jätkub elu pärast inimese surma teises kehalises vormis – energiaväljana, milleks on elektromagnetväli.
Leidub hulganisti selliseid tulnukate inimröövi juhtumeid, mille korral on inimene ufo pardal kehast väljunud ja seejärel ufo sees ringi hõljunud. On täiesti selge, et kehast väljumist saab eksisteerida ainult ühtemoodi, mitte erinevat liiki. See tähendab seda, et meile meditsiinis tuntud inimeste kehast väljumised surmalähedaste kogemuste ajal ja ufo pardal esinev inimese kehast väljumine on tegelikult üks ja sama. Ei saa olla kahte erinevat liiki või võimalust kehast väljumiseks, mis tähendab seda, et eksisteerib ainult üks ja sama kehast väljumise mehhanism. Kui meditsiinis tuntud surmalähedased kogemused vihjavad inimese eksisteerimisse pärast surma, siis ufo pardal toimuvad kehast väljumised vihjavad sellele, et inimese elu pärast surma eksisteerib mõne tundmatu maavälise tsivilisatsiooni keskkonnas. Selline järeldus on ilmne, kui me uurime tulnukate inimröövide juhtumeid, mille korral maavälised olendid teostavad ufo pardal röövitud inimeste kehaväliseid olekuid, et uurida inimeste psüühikat või inimeste bioloogilist keha. Inimese elu jätkumine pärast keha surma toimub teistsuguses kehas ja maavälise tsivilisatsiooni keskkonnas.
Maailmataju ülitsivilisatsiooniteoorias on üsna pikalt uuritud surmalähedaste kogemuste ehk SLK-de võimalikkuse üle ja ka selle mõjust kogu meie maailmapildile, kui see peaks siiski reaalseks osutuma. Seetõttu toomegi järgnevalt siin kohal selle kohta ka ühe näite:
42