Ajukoores eksisteerib limbiline süsteem, mis koosneb mandelkehast, hipokampusest, haistesibulast ja hüpotalamusest. Nendes piirkondades on REM-une ajal aktiivsus kõige suurem. Peale nimetatud osade on ka suurenenud aktiivsus insulas ja otsmikukoore keskmises osas. Mandelkeha reguleerib inimese emotsioone. Aktiivsus aju limbilistes ja paralimbilistes struktuurides on REM-une ajal suurenenud.
REM-une ajal toimub ajutüve neuronites järsk noradrenaliini konsentratsiooni taseme langus. Noradrenaliini on seostatud inimese tähelepanu ja ärksusega ning ka valmisolekuga reageerimiseks. Noradrenergiliste neuronite laenglemine ajutüves väheneb REM-une staadiumis, eelkõige ajutüves asuvas sinava tuuma neuronites. Pärast REM-une lõppu taastub noradrenaliini tase ajus une eelsele tasemele. Paradoksaalse une ajal esinevad ajus teetalained. Noradrenaliini tase on madal ja seda enam just sinava tuuma neuronites. Üldse on REM-une ajal madal selliste virgatsainete tase, mis on seotud inimese stressi ja ärevusega. Ülivirguse tekitab inimesel noradrenaliini hulga suurenemine ajus.
Inimesed mäletavad enamasti hästi just neid asju, mis sisaldavad endas kõrget emotsiooni taset ja on inimesele emotsionaalselt oluline. Noradrenergiliste juhteteede ja perifeerse närvisüsteemi aktivatsioon on oluline inimese emotsionaalse sündmuse mällu talletamiseks. Noradrenergiliste juhteteede aktivatsiooni reguleerivad sinava tuuma neuronid, mis asuvad ajutüves.
Ajutüves olev sinavtuum ehk locus coeruleus reguleerib mandelkeha bioelektrilist aktiivsust- adrenoretseptorite abil, kuid ajukoore aktiivsust reguleerib see läbi-adrenoretseptorite, mida on kahte liiki. Mandelkeha aktiivsus on keskkonnastiimulite suhtes selektiivne ja seda võimendab sinava tuuma faasiline aktiivsus. See tähendab ka seda, et mandelkeha ja sinava tuuma aktiivsus sarnanevad üksteisele tavalise ehk normaalse ajuseisundi korral. Mandelkeha ja otsmikukoore keskmine osa( s. t. ajukoor) on omavahel funktsionaalselt seotud.
Noradrenaliini kõrge tase ajukoores vähendab prefrontaalkoore tööd läbi 1-adrenoretseptorite, mis takistavad närviimpulside ülekannet. Otsmikukoore keskmine osa ehk prefrontaalkoor kontrollib ülalt-alla mandelkeha aktiivsust ja kui see kontroll väheneb, siis põhjustab see mandelkeha aktiivsuse suurenemist.
Otsmikukoor aktiveerub noradrenaliini mõõduka taseme korral 2-retseptorite kaudu. Selle tõttu on otsmikukoorel suurem kontroll mandelkeha üle. Kuid otsmikukoore töö on häirinud kõrge noradrenaliini taseme tõttu ajukoores 1-retseptorite kaudu. Selle tulemusena on otsmikukoore kontroll mandelkeha üle vähenenud.
Sinava tuuma neuronites esineb inimese terve aju korral pidev madal baasaktiivsus. Baasiline laenglemine tähendab närviraku alalist aktiivsust. Kuid mingite oluliste stiimulite esinemise korral tekib faasiline aktiivsus, mida võib tõlgendada reaktsioonina nendele tekkinud stiimulitele.
Ajutüves oleva sinava tuuma noradrenergiliste neuronite laenglemist iseloomustab madal baasaktiivsus ja kõrge faasiline aktiivsus üksteise suhtes. Sinava tuuma neuronite baasaktiivsus on stressitingimuses kõrgem ja ka noradrenaliini hulk on suurenenud.
Sinav tuum, mandelkeha ja prefrontaalkoor on omavahel funktsionaalselt seotud. Näiteks mandelkeha ja ajukoore vaheline suhtlus on aluseks adaptiivsele emotsiooniregulatsioonile. Mandelkeha ja ajukoore vahelist suhtlust häirib noradrenaliini taseme tõus.
Inimese ärkvel olek
Ärkvel olek ja teadvusseisund ei ole tegelikult üks ja sama psühholoogiline nähtus. Näiteks kui inimene magab ja näeb parajasti und, siis on inimene teadvusel, kuid mitte ärkvel. See tähendab seda, et inimene on und nähes teadvusel, kuid mitte ärkvel. Samamoodi on inimene teadvusel ka ärkvel olles. Inimene on ühtviisi teadvusel nii und nähes kui ka ärkvel olles, kuid nende kahe oleku
32