Füüsikaline keha saab elektrilaengu kahel erineval viisil. See tähendab, et elektrilaengud liiguvad ruumis kahel erineval põhjusel. Näiteks elektrostaatiline laeng tekib kehal hõõrdumise teel ehk elektrilaengud liiguvad ruumis hõõrdejõu mõjul. Teine võimalus on see, et elektrilaengud liiguvad ainult elektrivälja mõjul. Selle näiteks on elektrivool juhtmes või kondensaatori( akumulaatori) laadimine, mille korral liiguvad elektrilaengud elektrivälja tõmbe- ja tõukejõudude mõjul, mitte enam hõõrdejõu tõttu. See tähendab, et elektrilaengute liikumine ruumis( ja sellest tulenevalt ka kehade elektrilised laadumised) on põhjustatud hõõrdejõudude avaldumistest või elektrijõudude( s. t. elektrivälja tõmbe- ja tõukejõudude) mõjul. Muid võimalusi ei ole.
Elektrostaatilise laengu korral liiguvad laengud hõõrdejõu mõjul, kuid „ elektrodünaamilise laengu“ korral liiguvad laengud tõmbe- ja tõukejõudude ehk elektrivälja mõjul. See tähendab seda, et füüsikaline keha saab elektrilaengu hõõrdumise teel või elektrivälja mõjul ehk tõmbe- ja tõukejõudude kaudu. Näiteks elektrotehnikas kasutatav akumulaator ehk lihtsalt aku saab laetud elektrivoolu abil, mille korral liiguvad laengud tõmbe- ja tõukejõudude mõjul. Elektrostaatiline laeng tekib kehal hõõrdumise teel.
Kindlasti peab ära märkima ka seda, et ka mehaaniline hõõrdejõud on tegelikult oma olemuselt elektriline. See tähendab, et hõõrdejõud on oma sügavalt olemuselt samuti elektrijõud. Kuid sellegipoolest antud juhul me liigitame lihtsuse mõttes elektrilaengute liikumise põhjusi ikkagi suures plaanis kaheks nagu me eelnevalt seda tegime. Näiteks elektrofoormasinas liiguvad elektrilaengud hõõrdejõu tõttu, mille põhjustab elektrofoormasina ketaste pöörlev liikumine. Kuid samas elektrivool juhtmes on põhjustatud juba elektrivälja tõmbe- ja tõukejõudude ehk elektrijõudude mõju tõttu.
Elektrostaatika uurib üksteise suhtes paigal olevaid elektrilaenguid. Elektrokinemaatika uurib elektrilaengute liikumiste erinevaid seaduspärasusi ajas ja ruumis. Kuid elektrodünaamika püüab selgusele jõuda, mis põhjustab laengute liikumisi ruumis.
Inimene võib saada elektrostaatilise laengu loomulikul teel või peab selleks kasutama erinevaid tehnoloogiaid( nagu näiteks Van der Graafi generaatorit või elektrofoormasinaid). Antud juhul uurime loomulikul( looduslikul) teel saadud elektrostaatilise laengu tekkimist inimese kehal ja selle mõju inimese tervisele.
Inimene võib elektrilaengu saada just hõõrdumise teel. Sellisel juhul saab inimese keha elektrostaatilise laengu. See tähendab ka seda, et inimene võib plariseeritud laengu saada samuti hõõrdejõu teel. Polariseeritud laeng tähendab seda, et inimese keha katab kaks kihti laenguid, mis on omavahel vastasmärgilised ja mis asetsevad üksteise peal nii nagu inimese pluus katab selle all olevat särki. Selle näiteks võiks tuua inimese närvisüsteemis eksisteeriva närviraku ehk neuroni, mille pealispind on elektrilaengute poolt polariseerunud:
Joonis 3 Ka inimese närvisüsteem on elektriliselt polariseerunud.
Sellist elektrilaengute polariseerunud olekut on võimalik tekitada elektrostaatiliselt ehk hõõrdejõu teel kolmel erineval ainuvõimalikul viisil:
1. Elektrilaeng tekitab ümbritsevas ruumis elektrivälja. Samanimelised laengud tõukuvad ja erinimelised laengud tõmbuvad. Nendest asjaoludest on võimalik järeldada, et kui inimese keha saab elektrostaatilise laengu, siis tekitab see omakorda vastasmärgilise laengu tekkinud
175