plaatkondensaatori korral. Kerakujulise kondensaatori kahe erimärgiliselt laetud kihi vahel olev ruum on kinnine, kuid plaatkondensaatori korral on see ruum lahtine.
Aegruumi auk ei teki inimese enda ruumalas( s. t. inimese sees), vaid kahe erinimeliselt laetud pinna vahelise ruumala läheduses, mis katab inimese keha kogu pindala. Seetõttu on selles tekkiv aegruumi lõkspind kinnine( ja inimese kujuga), mille sissepoole jäävas ruumalas eksisteerib inimese keha. See tähendab sisuliselt seda, et inimest ümbritseb( s. t. katab) aegruumi lõkspind, mis on kinnine.
Kui inimest katab kinnine lõkspind, siis põhimõtteliselt eksisteerib inimene aegruumi augus, mille kaudu satub inimene hyperruumi. Hyperruumis liigub inimene ajas. Hyperruumi satub füüsikaline keha ka siis, kui see läbib lahtise lõkspinna( sealjuures ei ole vahet, et kust poolt läbitakse lahtist lõkspinda, sest lahtisel lõkspinnal on ainult kaks poolt). Sellisel juhul on lahtine lõkspind oma olemuselt nagu avatud aken või sein, mille läbimisel satutakse samuti hyperruumi ehk ajatusse ja ruumitusse dimensiooni.
Mõõdetavad ruumipikkused ja ajavahemikud
Teadus on püüdnud uurida füüsikalisi nähtusi ka kõige väikseimate vahemaadega ruumis ja leida ka väikseimaid ajavahemikke Universumis. Näiteks kvantelektrodünaamika kehtib vähemalt kaugusteni 10-15 cm. Eksperimentaalselt kinnitatud väikseimaks ajavahemikuks on väiksem kui 10-25 sekundit. Spekuleeritud on sedagi, et musta miniaugu leidmine massiga 10 15 grammi võimaldaks leida ka väikseim pikkuse ülaraja, mis on umbes 10-23 cm. Kuid selliste kauguste uurimine nõuab 10 10 gigaelektronvoldilise energiaga osakeste voogu, mida laboratooriumites genereerima peab. Kuid nii kõrge energiaga ei ole praegu võimalik eksperimente sooritada.
Mõned dimensionaalanalüüsid näitavad seda, et väikseima pikkuse L korral peaks kaasnema ka vastav tihedus p. Selle seose saame kätte siis, kui arvestame teatud konstante:
=
kus h on Plancki konstant ja c valguse kiirus vaakumis. Arvatakse, et antud tihedus p on ka suurim võimalik aine tihedus. Kuid musta augu tihedus avaldub järgmiselt:
=
kus c on valguse kiirus vaakumis, G on gravitatsioonikonstant ja m on mass. Viimane seos näitab, et kui musta augu tihedus suureneb, siis musta augu mass väheneb. Kui aga võetakse väikseima võimaliku augu tihedus võrdseks suurima võimaliku tihedusega, siis ilmneb vähim võimalik pikkus ja see on 10-23 cm. Kuid see teeb musta augu väikseimaks võimalikuks massiks 10 15 grammi.( Keskinen ja Oja 1983, 115).
Eksperimentaalne ajas rändamine
174