on väljapotentsiaal null, samas kui elektrivälja energia eksisteerib kahe plaadi vahelises kogu ruumalas. Väljaspool kahe plaadi vahelist ruumi on väljapotentsiaal samuti null. Tinglikult võib seda kohta, kus väljapotentsiaal on null, nimetada nullpotentsiaaliga väljaks, sest enamasti eksisteerib sellises ruumipiirkonnas välja jõujoonte lahknemine või kahe erinimelise laengu jõu tasakaalustumine.
Väljaspool kahe erinimeliselt laetud pinna vahelist ruumi on väljatugevuse vektorid vastassuunalised, kuid kahe pinna vahelises ruumis aga samasuunalised. Seega väljaspool kahe pinna vahelist ruumi elektriväli puudub( väljatugevuse vektorid on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised), kuid kahe pinna vahelises ruumis on väljatugevus kahekordne, võrreldes üksiku pinna väljatugevusega.
Elektromagnetväli
Magnetväli eksisteerib liikuvate laengute( näiteks vooluga juhtmete) ümber, kuid samas ka laengukandjate puudumise korral( näiteks erimärgiliselt laetud pindade vahelises ruumis). Ühe laaduva pinna tugevnev elektriväli paneb laengud teisel pinnal liikuma. Seda nimetatakse nihkevooluks. Positiivse ja negatiivse pinna vahelise ruumi läbiva nihkevoolu korral kaasneb elektrivälja muutumisega magnetväli. Kuid vahelduvvoolu läbiminek erinimeliselt laetud pindade vahelisest ruumist saab toimuda ainult muutuva elektrivälja vahendusel. Elektrivälja muutumise tagajärjel tekib magnetväli sõltumatult muutuva elektrivälja päritolust. See tähendab, et muutuva elektrivälja levik toimub magnetvälja vahendusel. Niimoodi esinebki positiivse ja negatiivse pinna vahel magnetväli, mille jõujooned parempoolsete pööristena ümbritsevad elektrivälja muutumise suunda. Elektrivälja jõujooned ja seega selle tugevuse muut ΔE on suunatud ühelt pinnalt teisele. Tugevneva ja nõrgeneva elektrivälja tugevuse muudud on erineva suunaga ja vastavalt on ka tekkiva magnetvälja suund neil kahel juhul erinev. Kuid magnetvälja muutumisel tekib omakorda pööriselektriväli sõltumatult muutuse päritolust. Magnetvälja muutumisega kaasneb pööriselektriväli, mille jõujooned on kinnised jooned ehk pöörised. Selline elektriväli ei ole enam potentsiaalne. Elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks.
Lahtine ja kinnine lõkspind
Kui füüsikalist keha ümbritseb või katab aegruumi lõkspind, siis keha pole enam „ kontaktis“ ehk vastastikmõjus ümbritseva aegruumiga ja absoluutselt kõige muuga, mis eksisteerib ajas ja ruumis. Seetõttu võib öelda, et keha eksisteerib hyperruumis ehk väljaspool aegruumi, „ kus“ ei eksisteeri enam aega ega ruumi.
Aegruumi lõkspind on aja ja ruumi piir, kus meie igapäevaselt kogetav aegruum lõpeb( ehk lakkab eksisteerimast). Aegruumi lõkspind võib olla lahtine või kinnine. Aegruumi lõkspind on näiteks aegruumi augu pind.
Aegruumi lõkspind saab olla ainult lahtine või kinnine. Näiteks kera pind on kinnine pind, sest selle sees olev keha on täiesti kaetud kera kujulise pinna poolt. Kuid lahtine pind võib olla näiteks ring, ruut või ristkülik, sest need on kahemõõtmelised pinnad kolmemõõtmelises ruumis, mis ei võimalda katta mingi teise keha kogu pindala. Kinnine lõkspind võib tekkida näiteks kerakujulise kondensaatori kahe erimärgiliselt laetud kihi korral, kuid lahtine lõkspind võib tekkida
173