Pindala S on =
Tekkiv aegruumi lõkspind on uskumatult õhuke – kõigest 10-51 meetrise läbimõõduga. See tundub meile peaaegu olematuna, kuid ärme unusta seda, et mustade aukude Schwarzschildi pindade ehk aegruumi lõkspindade läheduses kõverdub aegruum lõpmatuseni( ehk ruumipunktide omavahelised kaugused vähenevad lõpmatuseni). Võrreldes lõpmatult väikese ruumikontraktsiooniga on arv ehk suurus 10-51 ikkagi väga suur väärtus, mis kindlasti mõju avaldab. Aegruumi lõkspinna paksus on 10-51 meetrit, mis tähendab seda, et sellele pinnale lähenedes mõlemalt poolt teiseneb aeg ja ruum kuni pinnani, mil aeg ja ruum on kõverdunud ehk teisenenud lõpmatuseni. Nii et aegruumi lõkspind võib olla kõigest 10-51 meetri paksune, kuid selle pinnal on aegruum kõverdunud lõpmatuseni. Aegruumi lõpmatu kõverdumise korral ei ole energia ise lõpmatult suur, mis tähendab seda, et kohaliku aegruumi lõpmatu kõverdumise tekitamiseks ei ole vaja lõpmatult suurt energiat.
Sellist juhtu, mille korral vähenevad laetud kera väljapotentsiaalid kera tsentri suunas, looduses puhtal kujul ei eksisteeri ja ei ole võimalik ka tehniliselt( s. t. kunstlikult) luua. Ainus võimalus on seda olekut luua nii, et kera saab polariseeritud elektrilaengu. See tähendab seda, et keral on kaks kihti, mis on laetud vastasmärgiliselt. Näiteks negatiivselt laetud pealmine kiht „ katab“ positiivselt laetud alumist kihti. Sellisel juhul tekib kaks välja, mille korral alumise kihi väljapotentsiaalid vähenevad kera tsentrist eemaldumisel, kuid pealmise kihi väljapotentsiaalid vähenevad kera tsentri suunas. Antud juhul huvitabki meid see pealmine kiht, mis on identne eelnevalt mainitud teise juhuga, mille korral aegruumi lõkspind ei teki kera tsentrisse, vaid kera pinna vahetusse lähedusse.
Kui keha on laetud positiivselt ja see veel omakorda laetud negatiivselt, siis mõistame seda“ topeltlaadumisena” ehk polarisatsioonina. See tähendab seda, et keha on elektriliselt“ topelt” laetud siis, kui keha kogu pinnalaotuse täidab üksteise peal olevad kaks kihti laenguid, mis on erimärgilised. Polarisatsiooni nähtuseks nimetatakse omavahel seotud erinimeliste laengute lahknemist ruumis. Aine dielektriline läbitavus on aine polariseerumise mõõduks. Polarisatsiooni tulemusena aine nõrgendab talle mõjuvat elektrivälja. Vaatame elektrilaengute polarisatsiooni palju lähemalt ehk erimärgiliste laengute vahelist ruumi. Homogeense välja( näiteks plaatkondensaatori) korral on selle energiatihedus ruumis kõikjal ühesugune. See on võrdne välja energia ja välja poolt hõivatud ruumala suhtega. Elektrivälja ekvipotentsiaalpinnad asetsevad välja jõujoontega risti ja mitteühtlaselt. Välja jõujoon on väljajoon, mida matemaatiliselt väljendatakse ruumi koordinaadi diferentsiaalina, sest igale ruumipunktile väljas vastab mingi suurus. Välja ekvipotentsiaalpind ehk sama välja pinnad skalaarväljas on selliste punktide geomeetriline pind, mille korral f( x, y, z)= const. Sellise välja gradient on( mis näitab välja muutumist ruumis, mitte ajas) igas punktis risti seda punkti läbiva pinnaga ja divergents näitab vektorvälja allikat – antud elektrivälja korral laengute( allikate) tihedust. Potentsiaalse ehk antud välja korral on rootor( mis näitab vektorvälja keeriselisust) ja seega vektorvälja tsirkulatsioon kõikides välja punktides null. Kahe erinimeliselt
laetud tasandite vahelise resultantvälja tugevus E avaldub = väljaspool tasanditega piiratud
ruumi võrdub see aga nulliga. Tasandite vahel on väli homogeenne. Kuid tasandite servade läheduses pole väli enam homogeenne ja ka väljatugevused erinevad suurusest σ / ε 0. Erimärgiliste laengute vahelise ruumi keskel võrdub välja potentsiaal nulliga, kuid see potentsiaal erineb nullist( nullist suurem) seda rohkem, mida lähemal on potentsiaal „+“ ja „- „ laengule.
Elektriväli eksisteerib negatiivselt ja positiivselt laetud kahe kihi vahel, mitte sellest väljapool. Kahe erinimeliselt ja ühtlaselt laetud kihi keskel on väljapotentsiaal null. Väljapotentsiaal on null ka väljaspool kahe erinimeliselt laetud kihi vahelist ruumi. Kuna eksisteerib kaks erinevat välja ja seega väljaallikat, siis tekib ka kaks erinevat aegruumi lõkspinda. Antud juhul huvitabki meid see pealmine kiht, mis on identne eelnevalt mainitud teise juhuga, mille korral aegruumi lõkspind ei teki kera tsentrisse, vaid kera pinna vahetusse lähedusse.
Laetud kera sees ei ole välja. Väljapotentsiaal φ on seal null ja seetõttu võib „ piltlikult“ öelda nii, et laetud kera sees eksisteerib „ nullpotentsiaaliga elektriväli“. Täpselt sama on ka laengute polarisatsiooni korral. Näiteks kahe erinimeliselt laetud ja ühesuuruse plaadi vahelise ruumi keskel
172