elektrostaatilise laengu kihi alla. Selline asjaolu tuleneb otseselt elektrostaatilise induktsiooni nähtusest, mille korral elektriliselt neutraalne keha laadub ehk selle pinnal tekib elektrilaeng, kui see neutraalne keha satub elektrivälja või sellele kehale läheneb mittekokkupuuteni mingi teine keha, mis on juba elektriliselt laetud. Selline elektrostaatiline induktsioon võib esineda ka siis, kui inimene saab elektrostaatilise laengu, mis omakorda põhjustab vastasmärgiliste laengute tekkimise inimese keha pinnal ehk tekkinud elektrostaatilise laengu ja inimese keha pinna vahelises ruumis. See tuleneb otseselt sellest, et igasugune elektrilaeng tekitab ümbritsevas ruumis elektrivälja ja samanimelised laengud tõukuvad ning erinimelised laengud tõmbuvad. See tähendab, et kui inimene saab elektrostaatilise laengu, siis see võib mõjutada tekkinud elektrivälja kaudu inimese keha pinnal olevaid aineosakesi.
2. Kui inimese kehal on elektrostaatiline laeng, siis võib ta kokku puutuda mingi teise kehaga, mis omab vastasmärgilist laengut. Sellisel juhul erinimelised laengud omavahel tõmbuvad ja vastasmärgilised laengud võivad liikuda inimese kehal oleva elektrostaatilise laengu kihi peale. Tavaliselt jaotuvad laengud nii, et inimese ülakeha ja alakeha saavad laetud erinimeliselt. Seetõttu on selline võimalus küll üsna ebatõenäoline, kuid sellegipoolest siiski mingil moel võimalik. Sellisel juhul peab lihtsalt arvestama seda, et millises suunas toimuvad laengute liikumised – kas inimese keha suunas või sellest eemale. See sõltub sellest, et milline keha on laetud millise liigi laenguga ja millise keha laeng on teisest suurem või väiksem.
3. Küsimus on ka selles, et kuidas inimene saab elektrostaatilise laengu. Enamjaolt saab inimese keha elektrostaatilise laengu hõõrdumise teel. Ka sellest võib mõnes mõttes järeldada, et inimene võib saada polariseeritud elektrilaengu siis, kui pärast esimese laengu kihi saamist hõõrdumise teel saadakse teine vastasmärgiline laengu kiht samuti hõõrdumise teel nagu esimesel korralgi. See tähendab seda, et mõlemad laengu kihid, mis on omavahel vastasmärgilised, saadakse korda mööda hõõrdumise teel. Sellisel juhul peab inimese kehavälises ruumis eksisteerima erinimeliste laengute allikad.
Kui keha saab elektrilaengu, siis see tekitab ümbritsevas ruumis elektrivälja. Kui aga keha saab polariseeritud elektrilaengu, siis keha on tervikuna elektriliselt neutraalne. Näiteks ka aatom on tervikuna elektriliselt neutraalne, kui tegemist ei ole iooniga. Aatom koosneb positiivselt laetud tuumast, mida ümbritseb negatiivselt laetud elektronkiht. Näiteks kui inimese juuksed saavad elektrilaengu, siis lähevad juuksed tavaliselt püsti. Kui aga inimese juuksed saavad polariseeritud laengu, siis juuksed sellisel juhul püsti ei lähe.
Inimese kehal tekkivad elektrilaengud sõltuvad mitmetest teguritest. Näiteks on olemas materjale, mis soodustavad elektrostaatilise laengu tekkimist, kuid ka selle kadumist( s. t. juhib või hajutab laengut ära). Elektriseadmed võivad otseselt muuta elektrienergia elektrostaatiliseks laenguks. See aga võib üle kanduda inimese kehale. Enamasti on inimesed ühenduses maaga( s. t. maandatud).
176