Viimaks saame valemi, mis näitab kerakujulise aegruumi lõkspinna tekkimist elektrilaengu q poolt:
= =
Massi poolt ja elektrilaengu poolt tekitatav aegruumi lõkspinna valemid on omavahel võrdsed:
= =
Vastavalt Albert Einsteini erirelatiivsusteoorias avaldatud seosele E = mc 2 on energia ja mass ekvivalentsed suurused. See tähendab nüüd seda, et kui mass kõverdab aegruumi, siis peab seda tegema ka energia. Kuna väljad( näiteks elektriväljad, magnetväljad jne) omavad energiat( need on energiaväljad) nagu me eelnevalt nägime, siis seega elektromagnetväli( antud juhul elektriväli) on võimeline aegruumi struktuuri mõjutama. Kuid siin peab arvestama seda, et kui keha massi mõju aegruumi meetrikale on pöördvõrdeline raadiusega ehk kaugusega massist, siis keha elektrilaengu korral on see aga pöördvõrdeline kauguse ruuduga laengust.
Reissner-Nordströmi meetrika
Schwarzschildi meetrilisest võrrandist saadakse järgmine võrrand, kui sooritatakse veel mõningaid tensorarvutuste ülesandeid:
= + +
( +
kus R on Schwarzschildi raadius ja elektrilaeng q on seotud β-ga järgmiselt
kus omakorda konstandi ϰ väärtus on
=
= = =
Ühikuks on siin SI. Ja lõpuks saame välja kirjutada nüüd selle esimese võrrandi nõnda:
= + +
( +
Sellist välja( joonelemendi ruutu) nimetatakse Nordströmi väljaks. Siin on näha seda, et peale 158