Albert Einstein lõi oma üldrelatiivsusteooria inertse massi ja raske massi samasusele. See tähendab seda, et raske mass ja inertne mass on võrdsed ehk need kaks on tegelikult üks ja sama. Erirelatiivsusteooria samastab omavahel ka energiat ja massi seoses E = mc 2. Sellest järeldub see, et kui keha mass on suuteline kõverdama aegruumi( mida kirjeldab meile üldrelatiivsusteooria), siis peab seda suutma ka energia. Seda sellepärast, et mass ja energia on ekvivalentsed suurused. Ka energiaga peaks kaasnema aegruumi kõverdus nii nagu seda on suurte masside korral. Analoogiliselt oli see nii ka inertse massi ja raske massi korral.
Elektri- ja magnetväljal( ja seega elektromagnetväljal) on energia( mass ja impulss). See tähendab seda, et elektri- ja magnetvälja korral on energia kandjaks väli, mitte laengud. Laengud on lihtsalt välja tekitajateks. Seega suudavad need väljad kui energiaväljad kõverdada aegruumi nii nagu seda teevad kehade massid. Elektrijõu ja gravitatsioonijõu vahe on 5,27 * 10-44. Oluline on märkida seda, et elektromagnetväli ise ei ole tingitud aegruumi kõverdusest, kuid on võimeline mõjutama aegruumi struktuuri.
Schwarzschildi raadius R on üldrelatiivsusteooriast avaldatav järgmiselt:
=
Kuna mass ja energia on omavahel ekvivalentsed suurused ehk |
= |
, siis seega saame massi m |
avaldada ainult energia E kaudu: |
|
|
ja seetõttu tuleb Schwarzschildi raadiuse R avaldis järgmiselt
=
= = =
Kuna elektrilaengu q elektriväli omab energiat E ehk W:
= = = = ehk = = = = = =
siis seega saame järgmise avaldise, mis näitab aegruumi lõkspinna tekkimist elektrilaengu q poolt:
= = = =
Viimase võrrandi lahti kirjutades saame järgmise avaldise:
= =
milles elektrimahtuvus C on antud juhul kera elektrimahtuvus: =
157