massi kõverdab aega ja ruumi ka veel keha elektrilaeng. See näitab ühtlasi ka seda, et must auk võib tekkida ka näiteks elektriliselt laetud ainest. Ka elektriliselt laetud aine võib tekitada aegruumi kõverdumist. See võrrand näitab ka kahe üksteise sees oleva horisondi teket, mis tähendab seda, et kui füüsikalisel kehal on mass ja ka elektrilaeng, siis tal on olemas kaks raadiust:
=
=
kus R s on niinimetatud keha Schwarzschildi raadius ja r q on põhimõtteliselt sama, mis R s, kuid see on põhjustatud elektrilaengu olemasolust. G on gravitatsioonikonstant ja c on valguse kiirus vaakumis. M on mass, q on keha laeng ja ɛ 0 on( aine, vaakumi) dielektriline läbitavus. r q valemit on võimalik kasutada ka laetud musta augu sisemise horisondi raadiuse välja arvutamiseks.
Elektrilaengu mõju aegruumi struktuurile koos massiga on võimalik anda veel lihtsam lahend( võrrand), mida nimetatakse Reissner-Nordströmi meetrikaks:
= + + + +( +
Sellist lahendit kasutatakse siis kui kasutada ühikuid, kus gravitatsioonikonstant G ja valguse kiirus vaakumis c on mõlemad arvulise väärtusega 1( ehk c = G = 1). Nordströmi väljast järelduvad nö. elektromagnetiline aja dilatatsioon t ja pikkuse kontraktsioon l matemaatiliselt järgmiselt:
= +
= + ehk lahti kirjutatuna
= + ja
= +
Need võrrandid näitavad väga selgelt aegruumi kõverdust( ehk aja aeglenemist ja pikkuse lühenemist), mis on põhjustatud peale keha massi ka veel keha elektrilaengust. Kui võtta dimensiooniks c = G = 1, siis saame need samad võrrandid panna kirja nõnda:
159