Näiteks nn. spiinorformalism on tensorformalismist fundamentaalsem käsitlusviis. See formuleerib üldrelatiivsusteooriat spiinorite keeles. Kuid spiinorformalismilt on võimalik üle minna tensorformalismile. Seda on võimalik arendada kasutades globaalseid koordinaate, mis annabki meetrilise formalismi. Meetriliselt formalismilt on omakorda võimalik üle minna tensorformalismile. Näiteks aegruumi intervalli kirjeldavad samaaegselt nii meetrika kui ka tensorid:
= = =,
kus r μ( x 0, x 1, x 2, x 3) =( ct, x, y, z) ja =. Kui aga koordinaadid
võrduvad( x 0, x 1, x 2, x 3) =( ct, r, θ, φ), siis saame
= =
Kuna meetriline tensor g saab võrduda: |
= |
, siis võib seda avaldada ka järgmise |
maatriksina |
|
|
( = =(
Seda kirjeldab meile põhjalikumalt juba Minkovski meetrika. Teise võimalusena saab kasutada aga lokaalseid reepereid iseloomustavaid suurusi – selline formuleerimisviis on tegelikult üldisem. See kujutab endast üldrelatiivsusteooria esitust reeperformalismis ehk tetraadformalismis. Reeperformalismi erijuht ongi tegelikult selline meetriline formalism, kui kasutada holonoomseid reepereid ehk koordinaatreepereid.“( Koppel 1975, 123-127). Järgnevalt hakkamegi nüüd lähemalt vaatama neid võrrandeid ehk matemaatilisi formalisme, mis kirjeldavad kõveraid aegruume ehk gravitatsiooniväljasid.
Kerapind kui kõverruum
Oletame seda, et meil on kera tsentriga O, mis on samas ka sfääriliste koordinaatide alguspunktiks. Sellistes koordinaatides on kerapind selliste ruumi punktide geomeetriliseks kohaks, mille korral r on 1.
118