seisundiga , mida kogetakse surmalähedastes kogemustes . Need esinevad siis , kui inimene on mõne haiguse või ränga trauma tõttu sattunud kliinilisse surma . Surmalähedased kogemused on ühed juhtumid , milles avaldub käsitletav eriline teadvuse seisund .
Selline teadvuslik olek eksisteerib peamiselt viiel erineval „ uuel “ tajuaistingul : nendeks on ruumitaju , ajataju , reaalsustaju , eufooria ja väljataju . Ruumitaju põhituumaks on see , et inimene tajub suuremat Universumi ruumala ( enda seost selles ), kui seda meeled tegelikult võimaldaksid . Selline tajufenomen ilmneb eriti just kosmose rändude ajal , mil inimene näeb näiteks galaktikat oma enese silmadega ( mitte vahendatud vormis ). Ajataju põhimõte on sama mis ruumitaju korralgi ( tajutakse suuremat ajalist ulatust , ajaline periood ei ole enam sama , mis meile igapäevaselt tuntav on ), kuid see ilmneb ilmselt ajas liikumise korral . Reaalsustaju põhiideeks on see , et meid ümbritseb just füüsikaline maailm ( mida uurivad füüsikud ) ja kõik , mida me kogeme , tuleneb just sellest . Reaalsustaju ilminguks on vaja tundma õppida teadvuslikke unenäoseisundeid – need on sellised unenäo liigid , mille korral inimene teab enda eksisteerimisest unenäos . Ülim eufooria või õnnetunne tekib inimesel enda olemasolu tunnetamisel . Kogetakse enda olemasolu ainulaadsust ja erakordsust , mille põhjustajaks ongi just füüsikalised protsessid Universumis . Väljataju korral inimene ei tunne enda raskust – nagu näiteks vabalangemise korral .
Inimene kogeb oma elu jooksul miljardeid erinevaid teadvuselamusi . Kuid kõikidest nendest elu jooksul kogetud miljarditest teadvuselamustest on kõige erilisemad just need , mis on kirjeldatud unisoofilises psühholoogias .
Holograafia – sisaldab pildimaterjale kaunist ja säravast Universumist . Tegemist ei ole käsitletava üldise teose illustratsiooniga , vaid antud valdkond omab kindlat ülesannet ja mõtet . Esitletavad fotod annavad Universumist visuaalset informatsiooni . Näiteks kui füüsika annab meile informatsiooni Universumist läbi loodusseaduste , siis antud valdkond näitab seda , et millisena Universum üldse välja näeb . Millised objektid Universumis eksisteerivad . Sellised paigad , mida fotodelt näha on , peaks iga inimene oma enda silmadega reaalselt näha saama . Selles see Holograafia mõte seisnebki . See on ka Maailmataju üheks keskseimaks olemuseks – näha oma enda silmadega Universumit , mitte vahendatult . Esitatud fotod ( õigemini fotode teemad ) on hierarhilises järjekorras . See tähendab seda , et fotodel esitatud Universumi objektid on alustatud kõige suurematest ja lõpeb väikseimate astronoomiliste objektidega . Pilte Universumist on kokku 118 : galaktikatest on 26 pilti , udukogudest aga 31 , tähtedest 18 , mustadest aukudest 8 ja planeetidest 34 . Holograafias välja toodud fotosid on kahte liiki : on kahemõõtmelised ja kolmemõõtmelised fotod . Vaata järgmist skeemi :
Joonis 8 Esindatud on 112 kahemõõtmelist fotot Universumist , kuid kolmemõõtmelised fotod on veel alles projekteerimisel .
10