Universumit võib inimene reaalselt näha siis , kui ta parajasti omab sellist teadvuse seisundit , mida on kirjeldatud Unisoofia osas . Holograafia osa etendab Universumi visuaalset poolt , mil inimene võiks erilises teadvuse seisundis ( mis on kirjeldatud Unisoofia osas ) näha vahetult Universumit . See on ka Maailmataju üheks põhiliseks tuumaks .
Inimtsivilisatsioon
Antud Maailmataju osa käsitleb selliseid teadusi , mille uurimisobjektiks on inimühiskonna ( inimtsivilisatsiooni ) ideoloogiline väljavaade . Näiteks väga üldiselt võttes jaotub inimese ideoloogia Universumist kas teaduslikuks või religioosseks . See sõltub peamiselt ( üldjuhul ) tsivilisatsiooni ja ka inimese enda arengutasemest . Teadus ja religioon on kaks erinevat vormi , mille kaudu inimene mõistab maailma . Käsitlemist leiab ka tsivilisatsiooni kõrgeima arengufaasi juhtu , mille korral ei pea intellektid enam sõltuma majanduslikust tegevusest . Kunagi tulevikus luuakse inimkonnale nimi , et kuidagi eristada ülejäänutest maavälistest tsivilisatsioonidest Universumis . Antud osa allharud on aga järgmised :
Joonis 9 Maailmataju „ uurimusobjektiks “ on inimühiskonna ideoloogiline ruum . Tulemused ongi esindatud religiooniteooria , teadusfilosoofia ja ülitsivilisatsiooniteooriana .
Religiooniteooria – see valdkond käsitleb inimkonna ühte vanimat ja põhilist teadmiste osa , mida nimetatakse religiooniks . Religiooni all mõeldakse enamasti usundisüsteeme . Näiteks islam või kristlus . Antud juhul näidatakse siin religiooni sellisena , mida tõlgendavad meile just maavälised tsivilisatsioonid . Religiooni tegelik olemus ja eksisteerimise põhjus inimkonna kultuuriloos ei ole tegelikult selline nagu seda annab meile tänapäeva teoloogia õpetus . Salajased uurimused paranormaalsete nähtuste ja UFO-de vallas avaldavad meile hoopis teistsuguse pildi religioonist , kui seda inimene uskuda soovib . Tegemist on üsna radikaalse „ reaalsusega “, millega tuleb inimkonnal tulevikus aset leida . Nimelt inimesed on maaväliste olenditega geneetilises suguluses . Maavälised tsivilisatsioonid püüavad luua uusi liike , ilmselt geneetilise materjali rikastamiseks ja mitmekülgsemaks tegemiseks . Nende lõppeesmärk on luua ja toota uusi isendeid ülitsivilisatsiooni tarbeks , mis on kirjeldatud ülitsivilisatsiooniteoorias . Religiooniga on nemad seotud , sest inimkonna kunagine usk Jumalasse on viinud tähelepanu teaduse arengust eemale . Seda sellepärast , et inimesed ei areneks ennast hävitavale tasandile . Usk on suures osas nende loodud kuvand , et alal hoida inimkonna arengut õiges suunas . Inimeste kontakt maavälise tsivilisatsiooniga leiab aset
11