Joonis 7 Teadvus , unisoofia ja holograafia moodustavad Maailmataju tsentraalse osa .
Teadvus – see valdkond käsitleb inimese teadvuse olemust , sest Maailmataju ei ole võimalik käsitleda või mõista ilma teadvuseta . Teadvus on seotud informatsiooniga , mille loojaks võib olla näiteks närvisüsteem . Ajus eksisteeriv informatsioon on ära liigendatud erinevate ajupiirkondade vahel . Kui aga kogu see info ajus kokku sõlmitakse , siis tekibki teadvus ( sest teadvustatud taju on ju enamasti ühtne ). Sellest aga järeldub tõsiasi , et teadvus on ajus olevast informatsioonist moodustunud virtuaalreaalsus . Teadvus on ju vahetult seotud inimese „ mina “ tundega . See aga eeldab mõista teadvust ainult inimese ja tema keskkonna vastastikmõjus . Kuid peale selle tuleb arvestada ka teadvussisusid . Teadvus on keskkonna vaimne projektsioon . Tajutav maailm on tajuva süsteemi osa , mitte sellest eraldi asetsev . Näiteks teadlaste nagu Ed Jongi inimeste katsed virtuaalse reaalsuse tehnoloogiaga näitavad , et neil on võimalik luua illusioone nagu näiteks võõras keha on nende oma , nad omavad kolme kätt või et nad on koletised või kääbused . Ka oma kehast väljas illusiooni on võimalik neil tekitada . Need aju trikid on nii veenvad , et katseinimesed ei usu , et need trikid loob tegelikult nende aju ise . Seda , et aju loodud virtuaalne maailm ongi oma olemuselt teadvus , on mõtisklenud ka Soome teadlane Antti Revonsuo . Teadvuse tekkimine närvisüsteemis ja selle olemuse mõistmine on tänapäeva teaduse üks põnevamaid müsteeriume . Antud juhul keskendume rohkem teadvuse olemusele ehk kuidas aju loob ümbritsevast maailmast virtuaalse tegelikkuse .
Kui me vaatame ajju sisse , siis me näeme seal laenglevaid neuroneid , kuid mitte mingisugust pilti . Pildi ümbritsevast maailmast loob ainult meie enda aju ( ehk võib piltlikult öelda ka nii , et inimene näeb pilti ainult “ ajust välja vaadates ” ). Kogu teadvuse teaduse kõige kesksem probleem seisnebki selles , et miks ja kuidas kaasnevad aju neuronaalsete protsessidega inimese subjektiivsed kogemused ? Seda võib mõista ka nii , et kuidas aju loodud virtuaalne reaalsus tekib ? Kuidas aju loob virtuaalse reaalsuse ümbritsevast maailmast , milles me kõik igapäevaselt elame ehk kuidas tekib ajus teadvus ? Need kaks pealtnäha erinevat küsimust on tegelikult omavahel samaväärsed ehk üks ja sama . Näiteks tekib inimesel “ valutunne ” parajasti siis , kui ta kõrvetab oma näpud ära ja selle tagajärel liiguvad teatud ärritused teatud ajupiirkonda , kus neid töödeldakse . Sellisteks inimese vaimuseisundite elamussisudeks nimetatakse kvaalideks . Kvaale on nimetatud ka fenomeniliseks teadvuseks .
Unisoofia – valdkond käsitleb ühte väga erilist teadvuse seisundit , mis võib tekkida inimesel siis , kui tajutakse maailma „ uutmoodi “, kui tavapäraselt . Maailma teistmoodi tunnetamine põhjustab uue ja senikogematu teadvuse seisundi tekkimist . See tähendab seda , et taju sisud loovad uue teadvuse seisundi , mitte teadvuse sisu . Kuid just teadvus on väga suuresti seotud inimese vaimse eksisteerimisega . Nii et uue teadvuse seisundiga kaasneb inimesel uus olemine Universumis . Käsitletav teadvuse seisund on väga sarnane sellise
9