samuti mateeria eksisteerimise lakkamisele lõpmata kõveras aegruumis.
Universumi horisont ja inflatsioon
Universumi horisondiks nimetatakse vahemaad, mille valguskiir on läbinud Universumi tekkest saadik. Sellest kaugemal pole Universum enam vaadeldav. Valguse kiirus vaakumis on konstantne mistahes vaatleja suhtes. Maksimaalne kaugus, kuhu on Universum veel vaadeldav, on:
=
See on kaugus, kust on valgus meieni jõudnud. Me ei näe kogu Universumit, vaid ainult vahemaad iseendast kuni horisondini – ehk maailmapilt lõpeb seal, kus eemaldumiskiirus läheneb valguse kiirusele vaakumis:
=
Sellisel juhul kasvab galaktikate punanihe relativistlike valemite korral lõpmata suureks, mis jätab omakorda mulje sellest, et Universum on tohutult suur ja suhteliselt tühi. Kogu Universumit on näha ainult siis, kui Hubble ´ aeg on lõpmata suur:
= =
Kaugemal kui asuvad tähed ei ole nende valgus meieni veel jõudnud. on Universumi vanus. Universumi horisont „ laieneb“ või „ paisub“ valguse kiirusega c. Horisondi kaugus( suureneb Universumi vananedes võrdeliselt Universumi vanusega t:
( =
Universumi hinnatav vanus on: =
Universumi horisont kasvab ajas kiiremini kui Universum paisub. Sündmused, mis toimuvad horisondist kaugemal, ei avalda meile mingit mõju ja ei ole avaldanud seda ka minevikus. Horisondi paisumine on kiirem kui Universumi paisumine. See tähendab, et Universumi horisondi poolt hõlmatava ruumipiirkonna mõõtmed kasvavad ajas kiiremini kui Universum paisub.
Universumi horisondi poolt hõlmatav mass ajas suureneb. See tähendab seda, et horisondi sisse jääv mass M sõltub Universumi vanusest t ehk horisondi sissejäävate galaktikate arv ajas kasvab. Sellest asjaolust järeldatakse, et mida varasemat aega vaatleme, seda enam muutub Universumi kui terviku kõverus vähem oluliseks.
Nii kinnise kui ka lahtise Universumi korral on horisondi poolt hõlmatav ruumipiirkond lõplik. Selle ruumala on lõplik ja äärepinna pindala on null. Seega selle ruumipiirkonna geomeetria vastab kinnise ruumi geomeetriale, mis on positiivse kõverusega.
Universumi horisondi olemasolu tekitab küsimuse, et miks on meie Universum homogeenne ja isotroopne ehk kuidas saab kehtida kosmoloogiline printsiip? See tähendab seda, et kui vaadeldavas Universumi osas on palju piirkondi, mis ei ole mitte kunagi olnud omavahel põhjuslikult seotud,
64