tea seda, kuidas tekkis planeet Maa kaaslane Kuu? Järelikult Kuud ei tekkinudki – kui lähtuda parateaduste meetodi vaatenurgast. On ju näha asjaolu absurdsust. Kuud me ju ikkagi näeme, hoolimata
sellest, kuidas see tekkis – seda me ei tea. Nii ongi nende paranähtustega. Väheteadjale inimteadusele on paranähtused küll üleloomulikud, kuid mitte loodusele endale. Loodus ise on kõiketeadja –
mitte inimteadus. Keskaja inimesele oleks ju ka näiteks lennuki eksisteerimine üleloomulik, kui tal
õnnestuks selles lennata. Tolle aja teadusetase on ju võrreldamatu 21. sajandi teaduse tasemega.
Väga hea analoogia võime välja tuua mustkunsti trikkidega. Mustkunstniku sooritatud mõni
trikk tundub ainult seepärast maagiline, et vaatleja ei tea selle triki tegelikku eksisteerimist. See on
vaatleja eest ära peidetud. Sellepärast ongi need trikid ka illusioonid. Õige nurga alt vaadatuna tunduvad need olevat maagilised ja üleloomulikud. Tegelikult paranormaalsete nähtustega on täpselt
samasugused lood. Need nähtused ei ole inimeste väljamõeldised või mõistusehäirest tingitud. Ei
ole need ka üleloomulikud ega maagilised või jumalikud nähtused. Need tunduvad sellepärast nii, et
need on praeguse inimteaduse taseme poolest seletamatud. Nende olemust ei osata lihtsalt veel seletada. Täpselt nii nagu magnetismiga ja elektriga seonduvad nähtused olid mõistmatud näiteks 16.
sajandi inimestele.
Hans Holzer Ameerika parapsühholoogiainstituudist uuris 1960-ndate alguses kahe aasta jooksul
Manhattanil eksisteerivaid juhtumeid, mille korral on inimesed näinud kummitusi. Umbes
paarkümmend paranormaalset nähtust uuriti väga hoolikalt ja üldkehtivate teaduslike reeglite alusel.
Hans Holzer annab mõista 1965. aastal „Pictorial New York Journalile“ järgmist: „Ma kinnitan
teile: hinged on olemas. Need ei ole hallutsinatsioonid ega inimeste – uurijad kaasa arvatud –
meelekujutluste sünnitised. Olen kindel, et maa peal elava inimese olemuse põhiosa on hing, mis
jääb elama pärast füüsilist surma. Selles maailmas ei ole midagi üleloomulikku – inimese isiksusel
on mitmeid dimensioone, mida veel ei tunta. Minu seisukoht on selline, et enamasti põhjustavad
kummitusilminguid õnnetult surmasaanute hinged, keda nende negatiivsed tunded ja mälestused
seovad kohaga, kus tragöödia aset leidis.“
Üks peamisi põhjusi, miks teadlased eitavad paranormaalsete nähtuste olemasolu, on see, et neid
ei saa laboratooriumites esile kutsuda ja neid siis uurida vastavate instrumentidega. Kuid selline
asjaolu tegelikult ei välista paranähtuste olemasolu. Oma olemuselt ei ole need nagu loodusnähtused. Nende „taga“ varitseb mõistus – Y[