ilmus ta teele taas, kui Juan jooksis Tlaltelolco poole. Juan põhjendas talle ta juhiste tegemata
jätmise pärast, kuid naine vastas: „Mu väike poeg, ära ole nii kurb ja kartlik. Kas ma pole siis see,
kes on su Ema? Kas sa ei ole mitte minu varjamise ja kaitse all? Su onu ei sure seekord. Just nüüd
sellel hetkel saab ta jälle terveks. Sul pole põhjust nüüd täita oma käskjalakohuseid ja sa saad
rahulikult mulle kuuletuda. Mine üles mäele, lõika seal kasvavaid lilli ja too need mulle.“
Juan läks siis üles mäele ja leidis sealt „kastest niiskete õielehtedega“ kastiilia roosid. Ta oli väga
hämmeldunud, sest künka otsas ei kasva mitte ühtegi lille – seda veel eriti detsembri keskel. Juan
lõikas lilled lahti ja pani need oma pikka indiaanikeepi ehk tilmasse, et kaitsta lilli külma eest. Taas
kord läks ta ilmutise juurde. Naine paigutas keebi sees olevaid lilli. Ta sidus mehele tilma alumised
nurgad kaela taha nii et ükski roos ei saanud enam maha pudeneda. Ilmutis käskis Juanile, et antud
märki ei tohi mitte keegi teine näha peale piiskopi ja ta endi. Pärast seda ta kadus ja Juan ei näinud
teda enam kunagi. Kui indiaanlane piiskopipalee juurde jõudis, tegid mitu teenrit tema lillede üle
nalja. Nad „nügisid“ teda mööda õue ja üritasid tema lilli haarata. Kui teenrid tahtsid haarata lilli,
nägid nad lilli haihtuvat. Selle peale nad kohkusid ja lasid Juanil minna. Juan sai veel kord
piiskopiga kohtuda. Juan Diego sõlmis kaela tagant jämedakoelise riide lahti. Seejärel tilma volt
langes alla. Lilled kukkusid maha ja jäid hunnikusse põrandale lebama. Ta arvas, et lilled on
väärtuslik märk, mida ilmutis talle andis. Pärast sellist õnnetust tõusis piiskop oma istmelt ja
põlvitas nüüd Juani ees. Ka kõik teised ruumisolijad tegid seda sama. Juani tilma ees põlvitas
piiskop nii nagu miljonid inimesed pärast teda. Juani tilma pandi peaaltarile Guadalupe Neitsi
Maarja basiilikasse Mexico Citys. Tilma koosneb kahest poolest, mis on kootud ja kokkuõmmeldud mageikiududest. Tilma mõõtmed on umbes kuuskümmend kuuskümmend kuus korda
nelikümmend üks tolli. Selle koreda pinna värvus sarnaneb pleegitamata linaga. Kuid selle pinnal
kõrgub ilus kuju umbes neljakümne kuue tolli pikkusena. Juani onu ei surnud ära, vaid ta paranes.
Kuid onu oli siiski väga nõrk. Ta ei suutnud isegi üles tõusta ja oma ravimit võtta, mida Juan onule
valmis meisterdas. Onu nägi äkitselt noore naise kuju. Ta rääkis onule tema tulevasest tervenemisest
ja Juan Diego missioonidest. Naine sõnas: „Hüüa mind ja mu kujutist Santa Maria de Guadalupeks“. Pärast seda juhtumit ristiti kuuel aastal üle kaheksa miljoni indiaanlase. Isegi tänapäeval
põlvitavad Juan Diego tilma ees päevas umbes poolteist tuhat inimest.
Kuid antud looga väga sarnaseid juhtumeid on esinenud ka Piiblis. Näiteks Vanas Testamendis
ilmutas Maarjale ennast Jumala ingel, kes ütles: „Tere, sa armuleidnu, Issand olgu sinuga!“.
Ehmunud Maarjale ütles ingel: „Ära karda, Maarja, sest sa oled armu leidnud Jumala juures! Vaata,
sa saad käima peale ja tood ilmale poja ja paned Talle nimeks Jeesus. Tema saab suur olema ning
Teda peab hüütama Kõigekõrgema Pojaks ja Issand annab Talle Tema isa Taaveti trooni ja Ta
valitseb kuningana Jaakobi soo üle igavesti ning Tema valitsusele ei tule otsa!“.
Kuid sel ajal ei olnud Maarja veel abielus, vaid ta oli Joosepiga kihlatud ja seetõttu olid nad
kokku elama jäänud ja loonud ühise kodu. Maarja oli seepärast väga mures ja küsis inglilt: „Kuidas
see on võimalik, kuna ma ei ole abielus?“ Seepeale vastas ingel: „Püha Vaim tuleb su peale ja
Kõigekõrgema vägi varjab sind. Seetõttu ka laps, kes sulle sünnib, on püha – Jumala Poeg!“.
Maarja vastas ingli sõnadele: „Vaata, siin on Issanda ümmardaja, sündigu mulle sinu sõna järgi.“
Seejärel kadus ingel Maarja silmade eest.
Kui aga Joosep sellest kõigest teada sai, otsustas ta Maarja salaja maha jätta. Ta lihtsalt ei
soovinud Maarjat avalikult häbistada. Selliste kavatsuste peale ilmutas Joosepile unes Issanda ingel,
kes ütles: „Joosep, Taaveti poeg, ära karda oma naist Maarjat enese juurde võtta, sest laps, keda ta
kannab, on Pühast Vaimust. Ta toob ilmale poja ning sina paned Talle nimeks Jeesus, sest Tema
päästab oma rahva nende pattudest!“.
Kuid „inglite“ ilmutusi on esinenud ka mujal Piibli lugudes. Näiteks Jeesuse sünni ööl olid
Petlemma lähedal mõned karjased väljas oma karja juures. Nende ette ilmus äkitselt ingel, kes
sõnus: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, sest
teile on täna Taaveti linnas sündinud Õnnistegija, kes on Issand Kristus! Ja see olgu teile tunnuseks:
te leiate lapse mähitud ja sõimes magavat!“. Pärast seda täitus taevas „säravval