psüühilised ilmingud on kattuvad. Näiteks usuimede korral on inimesed jäänud transsi või on
kurnatult kokku langenud. Ka UFO-sündmuste korral on inimesed tundnud ennast väga nõrgana.
Maailmas tegutsevad ufoloogid on leidnud väga palju paralleele ufoilmingute, haldjate ja teispoolsete või isegi deemonlike jõudude vahel. Folkloorsete isikute ( näiteks pahade vaimude )
käitumine sarnanevad väga just ufode ( tulnukate ) käitumismanöövritega. Ufonähtuste ja teispoolsete olendite vahel ilmnevad silma nähtavad sarnasused. Tänapäeval räägitakse üsna vabalt
väikestest rohelistest mehikestest, keda siis nimetatakse ufonautideks ja kes Maal vahel külas
käivad. Kuid muistsel ajal oli nendest rääkimine ohtlik. Neid „võõramaalasi“ nimetati
kõikvõimalike eufemismidega – „heaks rahvaks, lahkeks rahvaks, isandateks, lapsukesteks,
võõrasteks, mägede rahvaks jne“.
Pärimused pajatavad eri liiki haldjatest, kuid enamus neist on siiski lühikest kasvu. Need haldjad
on vägagi sarnased nende olenditega, keda tänapäeval nimetatakse tulnukateks. Näiteks on haldjaid
kirjeldatud kui väikese kasvuga ja suure peaga inimesi, kes kannavad rohelisi rõivaid. Kuid need
kirjeldused kattuvad peaaegu täielikult tänapäeva tulnukate omadega. Näiteks isegi suuri piluseid
silmi on haldjatelgi nähtud.
Folkloorsed haldjarahva lood jutustavad meile ka mingisugusest salapäeasest maailmast, kust
need olendid inimeste sekka tulevad. Sellises maailmas ei ole haigusi ega surma ja ka aeg kulgeb
seal teisiti kui inimeste maailmas. Sellest pajatavad meile väga paljud legendid ja müüdid. Näiteks
võõraste olendite „võlumaal“ minuteid või tunde veetnud inimesed avastavad tagasi tulles seda, et
möödunud on aastaid või isegi sajandeid. Kuid on toimunud ka vastupidiseid juhuseid. Näiteks on
avastatud seda, et aastaid veedetud olendite „võlumaal“ on tegelikult ära oldud ei vähem ega kauem
kui näiteks kolm minutit. Just täpselt selliseid ajahetki on täheldatud ka siis, kui inimene on astunud
mõne UFO pardale.
Olendite maailma on pärimused kirjeldanud aga kahel erineval viisil. Näiteks mõned legendid
pajatavad täiesti reaalsest maailmast, mis on inimeste omast täiesti erinev. Kuid teised legendid
räägivad sellest maailmast kui surnute riiki, mis on juba väga müstiline ja muinasjutuline. Näiteks
on inimesi, kes on „väidetavalt“ näinud surnud inimesi või sugulasi just UFO pardal või lausa
teistel planeetidel.
Näiteks vaatame ühte tuntud lugu „Cormaci seiklused tõotatud maal“. Seal jälitab Cormac ühte
igavese nooruse maalt pärinevat saladuslikku sõjameest. Kuid siis satub ta mingisugusesse udusse,
mille keskel asub kindlus. Heledast, hõbedasest loss paistab olevat müüride vahel. Seda katavad
poolenisti valged linnusuled. Kuid siis ratsutavad lossi juurde haldjad. Neil on kaasas linnusuled,
millega nad siis lossi katma hakkavad. Kuid tugev tuul kannab need linnusuled siiski minema.
Kuningas astub sisse ning näeb nägusat sõjameest ja kaunist heledajuukselist tütarlast. Sõjamees
osutus Tõotatud maa kuningapojaks. Pärast sõbralikke tervitusi tunnistab ta, et on Cormaci oma
riiki meelitanud ja soovib nüüd teda autasustada. Ta kingib Cormacile võlukausi, mis eristab tõde
valest ja hõbedase oksa. Selline tuntud Iiri saaga sarnaneb veel väga paljude teiste rahvaste
juttudega. Müstilisi ja muinasjutulisi olendeid on kirjeldatud eranditult kõigi rahvaste folklooris.
See ۈ