selliseid kohtumisi kindlasti vajalikuks ka avalikustama. Kuid oli inimesi, kes arvasid nägema
hoopis kuradeid või paharette. Kuid nende vahe võib olla tegelikult väga väike. Näiteks sarnased
lood on üsna tavalised just eri liiki meediumite korral. Nii avastas näiteks briti uurija Peter
Rogerson, kes on uurinud ka Edgar Cayce´i ja Uri Gelleri lapsepõlve läbielamisi. Näiteks ennustaja
Andrew Jackson Davis, keda hüütakse ka Poughkeepsie´ks, kohtas kunagi salapärast isikut. See
salapärane isik andis talle müstilise rännukepi ja selle sees olid pisikesed karbid „rohtudega eri
hädade vastu“. Selline lugu sarnaneb väga šamaani klassikalise tekkelooga. Raamatus „Shamanism“
kirjutab Mircea Eliade meediumite lugudest, kuidas nad teada said oma nõiavõimetest. Peaaegu
kõik need lood sarnanevad ainult ühele iseloomule – seda, et „ma pesin parajasti jõe ääres, kui
taevast tuli alla suur tulekera, see läks minu sisse ja siis ma teadsin, et ma pean saama šamaaniks.“
Selliseid lugusid ilmneb kõikjal maailmas. Näiteks mõni inimene arvas väga pikka aega seda, et
nägi taevast „sõnumi toojat“ või ingleid, kuid tegelikult astus ta kontakti UFO-ga. Näiteks
järgnevalt kirjeldab neljateistaastane Joseph Smith oma kõige esimest nägemust, kui ta parajasti
metsas palvetamas käis: „Ma nägin täpselt oma pea kohal valgussammast, mis oli päikesest eredam
ja mis langes järkjärgult allapoole, kuni see langes minu peale... Kui valgus minul lasus, nägin ma
kaht isikut, kelle hiilgust ja aupaistet on võimatu sõnades kirjeldada ja kes seisid mu pea kohal
õhus. Üks neist rääkis minuga.“ Tema ette ei ilmunud ingel Moroni, vaid kaks hiilgavat olevust.
Nende olendite nimesid ei olnud Smith vääriline teadma. Mõned kummalised seigad mõjutavad
inimest uue usulise liikumise lätteks. Selleks peab inimene olema teatud psühholoogiliste
kalduvustega. Võib-olla tekitab uue usu ainult üks tulnukate lähikontakt kümnest tuhandest. Ilmutus
toimub teatud tingimustel – näiteks kui juhtuvad kokku õiged ühiskondlikud ja vaimsed tingimused,
kui inimene osutub tugevaks uskujaks jne.
Sellised ilmutused või nähtused eraldavad üsna sageli tunnistajat, prohvetit või uskujat oma
ühiskondlikust keskkonnast. Üsna sageli osutub nendest ühiskonnast väljatõugatu ning ta peab
„põgenema“. Just nii on olnud paljude UFO-kontaktide inimeste eluteedega. Uskujad rändavad ära
ja loovad oma enda usulahu. Nad hakkavad uutes ( otsitud ) oludes elama uut elu, mis on mõistagi
nende nägemuste mõjutustega. Näiteks nõnda läk