või ulatust, mida kirjeldabki tuntud Schwarzschildi raadius:
kus c on valguse kiirus vaakumis, G on gravitatsioonikonstant ja M on taevakeha mass. Rs (
Schwarzschildi pind ) ehk hyperruumi ala on täiesti tsentraalsümmeetriline – kerakujuline.
Tegelikult on igasuguse taevakeha tsentris hyperruumi piirkond – mitte ainult mustades aukudes.
See on nii, kui taevakeha „omab“ tajutavat gravitatsiooni. Näiteks iga galaktika tsentris on olemas
must auk – seega ka hyperrumi ala. Näiteks ka planeet Maa tsentris on olemas hyperruumi piirkond.
Sellist asjaolu kinnitavad gravitatsiooniline aja dilatatsioon
ja gravitatsiooniline pikkuse kontraktsioon
Nüüd aga arvutame välja sellise keha massi, mille Schwarzschildi raadius oleks ainult 1 meeter.
Selleks:
kus G on gravitatsioonikonstant ja c on valguse kiirus vaakumis. Kui R = 1 (m), siis saame keha
massiks 6,9135013 * 1026 (kg). Diameetriks ( ehk d väärtus ) oleks 2 meetrit, kuna R on raadius.
Kera ruumala ( ühikuks on m3 ) on
ja sfääri pindala ( ühikuks on m2 ) on
Albert Einstein lõi oma üldrelatiivsusteooria inertse massi ja raske massi samasusele. See
tähendab seda, et raske mass ja inertne mass on võrdsed ehk need kaks on tegelikult üks ja sama.
Kuid erirelatiivsusteooriast on teada seda, et ka energia ja mass on tegelikult üks ja sama, mida
tuntakse seoses E = mc2. Sellest järeldub see, et kui mass on suuteline kõverdama aegruumi ( mida
kirjeldab meile üldrelatiivsusteooria ), siis peab seda suutma ka energia. Seda sellepärast, et mass ja
energia on ekvivalentsed suurused. Ka energiaga peaks kaasnema aegruumi kõverdus – nii nagu
seda on suurte masside puhul. Analoogiliselt on see nii ka inertse massi ja raske massi korral.
Seepärast arvutamegi välja nüüd antud massiga keha energia – mitte enam selle massi nagu oli
eespool välja toodud. Kuid energia välja arvutamiseks peame teadma just keha massi.
Kuna energia ja mass on ekvivalentsed suurused:
siis saame
Viimasest seosest järeldub see, et kui R ( ehk Schwarzschildi raadius ) on 1 meeter, siis
113