3 Ajamasina tehnoloogia füüsikalised alused
3.1 Sissejuhatus
Kui teostada inimese reaalne ajas liikumine, siis selleks on olemas kolm peamist füüsikalist
probleemi, mida siis lahendama peab. Esiteks seda, et kuidas inimene „viia“ hyperruumi nii, et ei
peaks ületama valguse kiirust ( vaakumis ) vastavalt relatiivsusteooria ja ajas rändamise teooria
nõuetele? Teiseks on see, et millises suunas toimub ajas rännak – kas minevikku või tulevikku? See
tähendab seda, et missugune füüsika selle ära määrab? Ja siis kolmandaks jääb see, et mis määrab
ära selle, et kui kaugele ajas liigutakse? Neid kolme peamist mõistatust ja nende lahendeid ongi
kogu selles peatükis ära toodud, mis lõppkokkuvõttes ongi meil tegemist ajamasina tehnoloogia
tööpõhimõttega.
3.2 Klassikaline ja relativistlik käsitlus
Seda, et kuidas inimene „viia“ hyperruumi ilma valguse kiiruse ( vaakumis ) ületamiseta
vastavalt relatiivsusteooria ja ajas rändamise teooria nõuetele on füüsikaliselt ( teoreetiliselt ) kaks
lähenemisviisi. Need mõlemad lähenemisviisid on kooskõlas ajas rändamise teooriaga ja üksteise
suhtes ei ole need ka vastuolulised. Tulemused, mida saadakse, saame täpselt samasugused mõlema
füüsikalise käsitlusega ( lähenemisviisiga ), kuid üks nendest on lihtsam ja teine on pisut keerulisema matemaatikaga. Alustuseks alustame nii öelda klassikalise ( füüsika ) lähenemisviisiga ja hiljem
läheneme samale asjale aga relativistliku ( füüsika ) vaadetega. Kuid lõpptulemused saame me
samasugused.
3.2.1 Klassikaline käsitlus
3.2.1.1 Füüsikalised lähtekohad
Teada on seda, et mustade aukude tsentrites ei ole aega ega ruumi. Aegruum on lakanud eksisteerimast. See tähendab seda, et aeg on lõpmatuseni aeglenenud ja kahe ruumipunkti vaheline
kaugus võrdub nulliga. Kuid aja ja ruumi selline kadumine on võimalik ainult hyperruumis. See
tähendab seda, et „väljaspool aegruumi“ ( ehk hyperruumis ) ei eksisteeri enam aegruumi. Järelikult
mustade aukude tsentrites ( see tähendab Schwarzschildi pinna sees ) eksisteerib tegelikult
hyperruum. Tavaruumi ( meie igapäevaselt kogetavat aegruumi ) seal enam ei ole olemas. Ajas
rändamise teooriast on aga teada seda, et „liikudes“ hyperruumis rändame me ka ajas. „Seal“
avaldub ajas rändamise võimalus.
Mustade aukude tsentrites eksisteeriv hyperruum ( selle piirkond või ala ) ei ole punkt, millel ei
ole