energiaks ( E ) saame 6,213545 * 1043 (J). Peame arvestama ka seda, et ei ole siin arvestatud
taevakeha pöörlemist ( või tiirlemist ). Tegemist on keha „siseenergiaga“. Tegemist on energiaga,
mis kõverdab aegruumi nii, et tekiks 1 meetrise raadiusega Schwarzschildi pind. Kuid kust ja
millises vormis sellist energiat saada võiks?
Näiteks elektromagnetväljal on energia ( samuti ka mass ja impulss ). See tähendab seda, et väli
omab energiat. Elektromagnetväli on nagu energiaväli, mis ise ei ole tingitud aegruumi
kõverdumisest ( nagu seda oli gravitatsioonivälja puhul ), kuid see väli suudab mõjutada aegruumi
meetrikat.
Kokkuvõtteks:
Erirelatiivsusteooria õpetab meile seda, et mida kiiremini liigub keha, seda enam aeg aegleneb ja
keha pikkus lüheneb. Aeg ja ruum teiseneb. Kuid see tähendab ka seda, et keha kineetilise energia
suurenemisega aeg ja ruum teiseneb. Sellepärast, et mida suurem on kehal kineetiline energia, seda
kiiremini keha liigub. Järelikult peab aeg ja ruum teisenema ka keha potentsiaalse energia suurenemisega. Sellepärast, et energial on erinevad vormid ( nendeks on kineetiline ja potentsiaalne energia
), mitte aga sisu. Näiteks keha potentsiaalne energia on gravitatsiooniväljas seda suurem, mida
lähemal on keha näiteks planeedi tsentrile:
Kui aga keha on laetud, siis elektriväljas omab keha potentsiaalset energiat. Mida suurem on
keha laeng, seda suurem on potentsiaalne energia:
Kuid see tähendab ka seda, et seda suurem on välja energia, kus laetud keha parajasti asub. Mida
suurem on välja energia, seda enam aeg ja ruum teiseneb. Kuid peab arvestama ka seda, et keha
seisuenergia ei muutu potentsiaalse energia muutumise arvelt välises jõuväljas.
3.2.1.2 Laetud sfäärilise pinna väli
Nüüd aga oletame seda, et meil on sfääriline pind, mis on laetud ühtlase pindtihedusega σ. Sfäär
on raadiusega R. Selline sfäär loob tsentraalsümmeetrilise välja. Igas punktis läbib E vektori siht
sfääri tsentrit. Kuid väljatugevus sõltub kera tsentri kaugusest r. Sfäärilise pinna ( raadiusega r )
kõigi punktide jaoks En = E (r). Kui aga r väärtus on suurem R väärtusest, siis sellisel juhul jääb
laeng q sfäärilise pinna sisemusse. Laeng q tekitab kogu välja. Seega
kust
114