1.3.5 Osakeste lainelised omadused
De Broglie arvas seda, et peale korpuskulaaromaduste on osakestel veel ka lainelised omadused,
nii nagu oli valguse puhul. Footonil on energia
ja impulss
De Broglie idee järgi on elektroni või mõne teise osakese liikumine seotud lainega, mille pikkus
on
ja sagedus on
De Broglie selline oletus on nüüd tuntud kui De Broglie hüpoteesina, mis on leidnud katseliselt
kinnitust. Ülal välja toodud valemites on h jagatud 2 π . Antud juhul käsitletakse osakest, millel
on lainelised omadused, mitte vastupidi – lainet, millel on korpuskulaarsed ( osakeste ) omadused.
Näiteks Oxfordi Ülikooli füüsik Ian Walmsley testis De Broglie kuulsat hüpoteesi
eksperimentaalse katsega. Nimelt Ta tulistas kaamera poole valguse osakesi mööda pimedat toru ja
seda siis üks haaval. Eksperimendi teostus oli üldiselt lihtne. Valgust registreeriv kaamera võttis
vastu eemal oleva elektripirni valguse osakesed. Kuid kaamera ja elektripirni vahel ( umbes keskel )
asus kahe piluga klaasitükk. Nendest piludest pidid footonid ( valguse osakesed ) läbi minema, et
jõuda kaamera poole. Kogu katse alguses lastakse üksikud footonid läbi ühe pilu. Ühe footoni
saabumist tähendas ühte punkti ekraanil. Ekraanil registreeriti footoni kohale jõudmist. Suur osa
footonitest sattus ekraani tsentri ümbrusesse. Nende jaotus on ekraanil enam-vähem ühtlane. Kuid
pärast seda korrati seda katset nüüd hoopis kahe avatud piluga. Iga üksik footon pidi sellisel korral
läbima neist kahest avatud piludest ainult ühe ja tulemus jääb eelmise katsega võrreldes samaks.
Kahe avatud pilu korral peaks tulemus olema mõlema mustri summa. Kuid ekraanilt paistis hoopis
footonite interferentsimuster. See lubab oletada seda, et footon läbib korraga mõlemat pilu. See
tähendab seda, et footon läbib kahte avatud pilu ühel ja samal ajal. Footon asub korraga nii kahes
kohas kui ka kahes ajas. Antud katse tõestab seda, et üksik footon on võimeline eksisteerima
korraga kahes kohas ehk osakesed võivad olla delokaliseeritud. Footon eksisteerib korraga ka kahes
erinevas ajas. See lubab järeldada seda, et osakese aeg ja ruum on delokaliseeritud ja
fragmenteeritud. Kuid sellised osakese omadused on kooskõlas ideega, et osakesed teleportreeruvad
ruumis ja ajas. Sellest tulenevadki osakeste lainelised omadused nagu näiteks difraktsioon ja
inteferents. Järgnevalt vaatamegi seda, et kuidas teleportreeruval osakesel ilmnevad lainelised
omadused.
Eelnevalt sai selgeks, et osakesed teleportreeruvad ajas ja ruumis. Ühest ruumipunktist A teise
ruumipunkti B teleportreerub osake ühe ainsa hetkega – 0 sekundiga. See on nii tava- kui ka
hyperruumis. Kuna osakese „liikumine“ toimub hetkega ( 0 sekundiga ) - siis osake „eksisteerib“
ruumipunktides A ja B põhimõtteliselt nö. „üheaegselt“. Seda siis ajahetkel 0 ( õigemini ajahetkel,
89