mis läheneb nullile ). See on siis nii tõkestatud teleportatsiooni korral.
Kuid see kehtib ka tõkestamata teleportatsiooni korral. Näiteks kui osake teleportreerub ühest
ruumipunktist A ruumipunkti B ja sealt siis edasi ruumipunkti C jne. Selline on jada-teleportreerumine ehk tõkestamata teleportatsioon. Osake „viibib“ kõikides nendes ruumipunktides nagu üheaegselt. Põhimõte eelmise lõiguga jääb samasuguseks.
Nüüd anname eespool toodule füüsikalise mõtte. Selleks vaatame ühte analoogiat. Oletame seda,
et meil on täisnurkne kolmnurk. Kui me paneme selle pöörlema ümber ühe oma kaateti, saame siis
kujundiks koonuse. See on juhul kui pöörlemine on ülikiire. Siis on näha seda, et kolmnurga hüpotenuus on koonuse moodustajaks. Mida kiiremini kolmnurk pöörleb, seda enam võtab see koonuse
kuju. Pöörlemiskiirus peab olema siis selleks ülisuur. Nagu näha on – kolmnurk nagu täidaks kogu
ruumi, mis piirneb tekkinud koonuse põhja diameetriga. Mida kiiremini kolmnurk pöörleb, seda
enam kolmnurga hüpotenuus „täidab“ kõiki ruumipunkte tekkiva koonuse moodustajas, seda enam
ühes ajahetkes. Kui kiirus on lõpmata suur ( jätame hetkeks valguse kiiruse konstantsuse printsiibi
korraks kõrvale, teeme mõttelise eksperimendi ), siis vastavalt kiiruse definitsioonile klassikalises
mehaanikas – läbitakse lõpmata pika vahemaa ühe sekundiga. Põhimõtteliselt on see sama kui
läbitakse aga teatud suurusega vahemaa lõpmata väikese aja hetkega. Sellisel juhul ongi meil juba
tegemist teleportatsiooniga. Nii ei olegi vaja minna vastuollu erirelatiivsusteooriaga.
Sama tulemuse saame me ka siis, kui kolmnurk teleportreerub ruumis ( jadana ) - ümber ühe
oma kaateti. S. t. seda et liikumise asemel kolmnurk teleportreerub. Asja sisu on sama eespool toodud osakestega. Ka osakesed nagu „täidavad kogu ruumi“. Kuid mis kujund v