Maailmataju 31. March 2015 | Page 75

1.2.5 Teleportatsiooni füüsikalised alused 1.2.5.1 Teleportatsioon relatiivsusteooria järgi 1931. aastal ilmunud raamatus „Lo“ esitas Ameerika kirjanik Charles Fort esimest korda terminit „teleportatsioon“. Teleportatsiooni all mõistetakse füüsikalise keha transporti ühest ruumipunktist teise või ühest ajahetkest teise 0 sekundiga. Sellist võimalikkust järgnevalt vaatama hakkamegi. Teleportatsioon on keha hetkeline ( 0 sekundiga ) asukoha muutumine ruumis või ajas. Seetõttu on teleportatsiooni võimalik tõlgendada ka kui keha liikumise lõpmata suure kiirusena. Erirelatiivsusteooriast on teada seda, et mida lähemale keha liikumiskiirus jõuab valguse kiirusele vaakumis, seda enam aeg aegleneb ja keha pikkus lüheneb. Matemaatiliselt on need väljendatavad järgmiselt: ´ ´ = = Kuid aja ja ruumi teisenemised on suhtelised. Näiteks mida lähemale rongi liikumise kiirus jõuab valguse kiirusele vaakumis, seda enam aegleneb aeg rongis ja rongi pikkus lüheneb vaatleja jaoks, kes vaatleb rongi liikumist kõrvalt. Kuid rongi sees olevale vaatlejale liigub aeg tavapärase kiirusega ja rongi pikkus on sama, mis paigalseisteski ning rongist väljas tundub aeg aga hoopis kiirenevat ja kehade pikkused pikenevad. Aja kiirenemise ja kehade pikkuste pikenemise efektid on seega matemaatiliselt väljendatavad järgmiselt: ´ ´ = = Näiteks mida enam aeg teiseneb, seda väiksema omaajaga mingisugust vahemaad ruumis läbitakse. Järelikult kehade liikumiskiirused on lõpmata suured ( ehk kehad teleportreeruvad ) teiste kehade suhtes kui need satuvad sellisesse aegruumi piirkonda, mille korral ´ = ´ = = = Seda, et millises suunas ( minevikku, tulevikku või olevikus ) toimub kehade teleportatsioon ja kui kaugele ajas või ruumis teleportreerutakse, sõltub juba keha ümbritseva aegruumi kõverusest ja selle sama aegruumi kõveruse interaktsioonist Universumi paisumisega. Kuid sellest oli lähemat käsitlust juba eespool. Järgnevalt illustreerime eeltoodut järgmise reaalse situatsiooniga, mille korral on meil kaks kosmoselaeva, mis üks neist liigub ühtlaselt paigalseisva suhtes. E