See tähendab ka seda, et kui v << c, siis
Oletame seda, et üks kosmoselaev X liigub kiirusega v = c – d ja d = 1 m/s, kus c on valguse
kiirus vaakumis. Tegemist on konstantse liikumiskiirusega. Sellisel juhul saame aja dilatatsiooniks:
Sellisel liikuval kosmoselaeval X käiksid kellad 12 000 korda aeglasemalt kui mingisugusel
suvalisel paigalseisval kosmoselaeval ( tähistame seda Y ). Kui kosmoselaeval X on näiteks
möödunud 1 päev, siis kosmoselaeval Y on möödunud juba 33 aastat. Kuna kosmoselaeva X konstantne liikumiskiirus on v = c – d, siis sellise liikumiskiirusega läbitakse ( kui aja aeglenemist ehk
aja dilatatsiooni ei esineks ja kui sõidetakse järjest umbes 33 aastat ) 3,1199041 * 1017 (m) vahemaa
ruumis. Kuid aja dilatatsiooni olemasolu korral läbib kosmoselaev X sellise vahemaa ruumis ainult
ühe päevaga ( tegemist on kosmoselaeva X omaajaga ), kuid tegelikult ( näiteks kosmoselaeva Y
omaaeg ) möödub ikkagi 33 aastat. Teekonna aeg ühest ruumipunktist teise jõudmiseks on
kosmoselaevale X lühenenud.
Joonis 22 Kaks kosmoselaeva: X ja Y.
http://www.friends-partners.org/oldfriends/mwade/graphics/a/a9a10com.gif
Valguse kiirus vaakumis on 299 792 458 m/s, d = 1 m/s ja v = 299 792 457 m/s. Aastas on 365
ööpäeva ja ühes ööpäevas on 24 tundi.
Nüüd aga oletame seda, et kosmoselaev X liigub konstantse kiirusega v = c – d ja d = 0,01 m/s
ehk v = 299 792 457,99 m/s. Sellisel juhul saame aja dilatatsiooniks:
54