tähendab seda, et kui inimene rändab ajas minevikku näiteks Pariisis, siis ta ka satub mineviku aega
ja ka Pariisi, mitte möödaniku Londonisse või Moskvasse. See on kooskõlas ülaltoodud
seaduspärasustega.
Ei ole nii, et kui rännatakse ajas, siis aeg on sobiv, kuid koht pole ettenähtud. Sel puhul ajamasin
küll liikus ruumis lineaarselt ( nii nagu ülaltoodud ), kuid kehade asukoha muutused Universumis (
kehade liikumised ) põhjustavad asukoha muutust sinna kuhu ( ajas ) ajarännak sooritati. Näiteks
kui inimene sooritab ajarännaku planeedil Maa minevikku, siis ajas ta küll jõuab soovitud aega,
kuid leiab ennast hoopis avakosmosest, sest Maa on juba eest ära liikunud ( maa liigub kosmoses nii
nagu joonisel I näidatud ). Tegelikkuses see nii aga ei ole.
1.2.4 Teepikkused lühenevad kõveras ruumis
Jooniselt on näha seda, et mida pikema lõigu liigub keha hyperruumis mööda x-telge, seda
kaugemale see ajas liigub. See tähendab ka seda, et mida enam aegruumi augu ruumala muutub,
seda kaugemale ajas liigutakse. Aegruumi augu ümber olev aegruum on kõverdunud. See tähendab
seda, et mida kõveram on see aegruum, seda suurem on aegruumi augu ruumala. Järelikult see, et
kui kaugele me ajas rändame, sõltub juba aegruumi kõverusest. Järgnevalt leiamegi kahe
ruumipunkti vahelise kauguse kõveras ruumis.
Joonis 20 Ajas liikumise suund sõltub aegruumi kõverusest ja selle muutumisest.
51
Joonis 21 Sirge ja kõver teepikkus ehk kõige lühem ja kõige pikem
teepikkus.