servale jõudmiseks peab keha rändama ajas lõpmata kaugesse tulevikku. Kuid ajas ja ruumis ei
eksisteeri mitte miski lõpmata kaua – isegi ka aegruumi auk ise. Näiteks aegruumi augud ( nagu
mustad augud ) aja jooksul kvantaurustuvad.
Aegruumi auk ja aegruumi tunnel on tegelikult füüsikaliselt üks ja sama „objekt“. Aegruumi
auku ( näiteks musta auku ) kirjeldava Schwarzschildi meetrika kohaselt on see täiesti kerakujuline
ja seega on ka aegruumi tunnel ( välise vaatleja suhtes ) kerakujuline.
Ajas rändamise korral ei saa inimene ussiauku ( ehk aegruumi tunnelit ) läbides seda visuaalselt
näha, sest teleportreerutakse ajas ( või siis ruumis ). See tähendab seda, et kui keha teleportreerub
ajas või ruumis, siis ta juba ongi tegelikult läbinud aegruumi tunneli ehk ussiaugu. Teistsugune
olukord avaldub aga inimese kehast väljunud olekus. Sellisel juhul nähakse seda, et kuidas
sisenetakse mingisugusesse tunnelisse – ümbertringi on pilkane pimedus, kuid keskelt ( ehk tunneli
lõpust ) paistab ere valgus. Seega aegruumi tunnelisse sisenemist ja väljumist näeme otseselt ainult
inimese surmalähedaste kogemuste ajal.
1.2.3 Liikumise suhtelisus
Joonis 19 Liikumine on suhteline: Maa liikumine Päikese suhtes ja Päike Maa suhtes.
Liikumine on alati suhteline. Kui tahetakse kirjeldada keha liikumist, siis tuleb alati ka märkida
seda, et mille suhtes keha liikumist kirjeldatakse. Näiteks joonisel I vaadeldakse Maa ja Kuu
liikumisi Päikese suhtes. Kuid joonisel II vaadeltakse Päikese ja Kuu liikumisi Maa suhtes.
Mõlemad käsitlused on tegelikult õiged. Joonistel on kujutatud Päikesesüsteemi ühte osa – Päike,
Maa ja Kuu.
Joonisel I on näha, et Päike ei liigu ( on paigal ) ja Maa ning Kuu tiirlevad ümber Päikese. Kuu
tiirleb omakorda ümber Maa. Joonisel II on aga nii, et Maa on hoopis paigal ja Päike ning Kuu
tiirlevad ümber Maa.
Kui ajamasin liigub ajas, siis kogu ülejäänud Universum liigub