kehasse ja meditsiiniliselt tähendab see kliinilisest surmast tagasi ellu ärkamist. See aga tähendab
omakorda amorphusolendite suurt sõltuvust morphusolenditest. Ja vastavalt sellele ka
ülitsivilisatsioon ( mille moodustavad amorphusolendid ) peab siis samuti olema pidevalt sõltuvuses
nö. tavalise tsivilisatsiooniga, mille moodustavad morphusolendid nagu näiteks Maal elavad
inimesed. Selline tavatsivilisatsioon kindlustab ülitsivilisatsiooni jätkusuutlikuse arengu. Selles
mõttes jaguneb ülitsivilisatsioon tegelikult kaheks suureks osaks: tsivilisatsiooniks, mille
moodustavad morphusolendid, ja tsivilisatsiooniks, mille moodustavad amorphusolendid. Need
mõlemad tsivilisatsioonid on omavahel sõltuvuses ja suguluses. Seega ülitsivilisatsioonid on
tegelikult kaksiktsivilisatsioonid – s.t. kaks erinevat tsivilisatsiooni moodustavad ühe suurema.
Amorphusolendi paljunemist võimaldab ainult füüsilise ehk ainelise keha olemasolu. Selleks võib
olla näiteks inimene. Amorphusolendil puudub rakuline keha ehitus, mis esineb kõikidel teistel
elusorganismidel planeedil Maa.
Tsivilisatsioonid Universumis
Maaväliste tsivilisatsioonide maailmast ja nende eluolust on võimalik teada saada ainult siis, kui
uurida üsna põhjalikult tulnukate inimröövide juhtumite ajalugu. Nendest juhtumitest on võimalik
teada saada, mida tulnukad on enda kohta kontaktleritele teada andnud. Röövide ajal toimuvad
inimeste peal enamasti meditsiinilised protseduurid, kuid koos sellega on tulnukad inimestele pisut
avalikustanud ka enda maailma olemust ja päritolu. Näiteks on nad mõista andnud seda, et mitte
kõikide maailmaruumis eksisteerivate planeetide eluslooduse evolutsioonid ei sarnane planeet Maal
oleva eluslooduse arenguga. Paljude eluvormide funktsioneerimised maavälistes keskkondades on
palju iseäralikumad ja isegi liigirikkamad kui seda on näiteks Maa eluslooduse liigirikkus. Näiteks
mõnede Päikesesüsteemiväliste planeetide eluolu ja areng on üsna keerulise stsenaariumiga, kuid
samas mõnede areng on planeet Maa elusloodusest aga hoopis lihtsam.
Tulnukad on kontaktleritele ise otseselt mõsta andnud, et mõistuslike olendite liigitused
Universumis ( eluvormid üldiselt ) liigituvad kaheks: morphseteks ja amorphseteks eluvormideks.
Morphsed olendid jagunevad veel omakorda kaheks suureks haruks – need on bioloogilised ja
elektroonilised eluvormid.
Morphsed olendid eksisteerivad ainena – need olendid on nagu meie ( Maa inimesed ), kes
eksisteerivad aineosakestena ( elementaar- ja fundamentaalosakestena ) ning nende osakeste
süsteemidena nagu näiteks hapnik, DNA, rakud, koed, organid, elundkonnad jne. Morphsetel
olenditel eksisteerib peale mateeria välja ka aine ( nagu näiteks närvitegevuse korral neuron ja selle
elektriväli ). Ka inimesed liigitatakse morphsete eluvormide hulka, samuti ka kogu planeet Maa
elusloodus.
1. Bioloogilised eluvormid on nagu planeet Maal eksisteeriv elusloodus, kes koosnevad
elusrakkudest ja nendest moodustunud biosüsteemidest ( näiteks biomolekulidest, kudedest,
organitest, elundkondadest jne ).
2. Elektroonilised ( mehaanilised või mehatroonilised ) eluvormid on meie mõistes nagu
näiteks robotid või küborgid. Need kujutavad endast iseseisvalt liikuvaid masinaid ( mis ei
pea ilmtingimata koosnema rauast või erinevatest metallisulamitest ), milledel esineb
tehisintellektuaalsus. Tehisintellektid võivad eksisteerida ka ainult virtuaalsetes maailmades
( näiteks arvutites ), ilma nende füüsilist kuju nägemata nagu näiteks robotite korral.
Suur enamus maavälistest tsivilisatsioonidest moodustavad amorphsed olendid, kes on inimeste
jaoks nagu vaimolendid ( valgusolendid ) või lihtsalt hinged. Need olendid eksisteerivad ainult
psüühika ( teadvuse ) energiavälja vormina. Selleks energiaväljaks on elektromagnetväli, mis
eksisteerib ka morphsetel olenditel närvikudedes, kuid on sõltuvuses närvitegevusest. Amorphsed
olendid eksisteerivad mateeria vormidest ainult väljana. See tähendab seda, et aine struktuur neil
134