puudub ( näiteks aatomid, molekulid, elementaarosakesed jne ). Amorphsed olendid elavad
sõltuvana edenevast närvitegevuse arengust. Ka inimesed võivad muutuda amorphuslikeks
olenditeks, kuid seda alles pärast indiviidi surma, mil inimese bioloogilise või kliinilise surma ajal
eraldub närvikudedest elektromagnetväli ajatusse ja ruumitusse dimensiooni. Siis omandab inimene
uue olemise vormi – eksisteerimise ainult energiaväljana.
Inimesed elavad planeedil Maa tuntud mateeria vormidena – ainena ja väljana. See tähendab
seda, et inimkehad koosnevad elementaarosakestest, aatomitest ja molekulidest ning omakorda
nende osakeste süsteemidest nagu näiteks veest ( ehk H2O-st ), DNA-st, rakkudest, kudedest, organitest, elundkondadest jne. Universumis on orgaaniline keemia väga laialt levinud ja seega võib
kõikjal leida süsinikul rajanevaid eluvorme. Näiteks polütsüklilist aromaatset vesinikkarbonaati ehk
PAH´i molekule võib esineda tähtedevahelises ruumis päris ohtrasti. Kuid ülitsivilisatsiooniteooria
järgi on inimene võimeline eksisteerima ka ainult energiaväljana ehk elektromagnetväljana –
koosnemata samal ajal aineosakestest.
Maal elavatel inimestel ei pea enda eksisteerimiseks olema tegelikult „füüsilist“ keha, sest ka
ilma selleta on võimalik „elada“. Inimese teadvus on võimeline eksisteerima ka ilma kehata ( ehk
ilma närvikoeta ) nii nagu elektromagnetlaine elektriväli ilma elektrilaenguta. Näiteks tähtede
termotuumareaktsioonides toimub aine muundumine energiaks ( s.t. kiirguseks ) ja muutuvad
elektriväljad võivad eksisteerida sõltumatult neid tekitatud elektrilaengutest. „Vaimud“ või „hinged“
ongi tegelikult oma olemuselt sellised „olendid“ või „inimesed“, kes eksisteerivad ainult mateeria
väljana. Nad elavad „crisostelis“, s.t. sõltuvana edenevast närvitegevuse arengust.
Inimese bioloogilise ja/või kliinilise surma ajal eralduvad ajust elektriväljad, sest närvikoe rakud
enam ei laengle ( nende aktiivsus on suuresti kahanenud või üldse lakanud ) ja see tähendab suuri
muutusi neuronite populatsioonide ümbritsevas ruumis olevatele elektriväljadele. Muutuvad
elektriväljad on võimelised eksisteerima sõltumatult nende tekitatud elektrilaengutest. Niimoodi
saabki inimene eksisteerida elektriväljana, mille korral ei oma inimene enam füüsilist aju. Inimese
eksisteerimise võimalikkusest ilma füüsilise kehata ehk ainult elektromagnetväljana oli pikemat
juttu juba eespool.
Eluvormid, mis eksisteerivad ilma närvitegevuseta ehk ainult mateeria väljana, moodustavad
sellise tsivilisatsiooni ( mõistusliku elu ) arengu astme, mis on ilmselt kõrgeim elu arengufaas kogu
Universumis. See tähendab seda, et ei ole teada sellisest elu arengufaasist midagi veel arenenumat
mõistuslikku elutegevust Universumis. See moodustab mõistusliku elu bioevolutsiooni nö. tippfaasi
või lõppfaasi. Sellised ülitsivilisatsioonid tekivad teadaolevalt ainult kunstlikult. See tähendab seda,
et looduslikult selline ülimuslik elutalitlus tekkida ei saa ja ilmselt ei ole see ka võimalik. Ainult
mõistuslik elu võimaldab niisugust elu luua – nii nagu ainult mõistus võimaldab luua igasuguseid
leiutisi nagu näiteks autod, arvutid, kõrghooned, telefonid jne. Iseenesest ( see tähendab looduslikult
) ei ole need võimelised tekkima.
135