keegi surma või vigastada ei saa? Kas see on normaalne? Agressiivsusele viitavaid
mänge on maailmas väga palju. Teaduslikud uuringud on näidanud, et pärast vägivaldse
filmi vaatamist suureneb inimesel agressiivsus. Inimesel tekib tung nähtut jäljendada.
Kui intellektile pakub vägivald naudingut ( mistahes vormis ), siis on see tegelikult üsna
ohtlik, sest ei või iial teada, et millal ja millistes reaalsetes situatsioonides see avalduda
võib.
Inimeste loodud arvuti- ja videomängud on suures ulatuses väga vägivaldsed. Need
ületavad kohati isegi õudusfilmide taseme. Nendes on väga suur hulk erinevaid
agressiivsuse tunnuseid. Pole teada, et miks need mängud peavad olema just selliste
vägivaldsete elementidega. Enamikes arvutimängudes toimub kellegi maha löömine või
tagaajamine, mis meeldib inimestele. Sündmused ja tegevused toimuvad virtuaalses
maailmas, mitte aga „meie“ maailmas. Kuid sellegipoolest on arvutimängude mängimine
inimestele ka kasulik. Näiteks on teadlased tõestanud, et arvutimängude mängimine
muudab mängija nägemismeele paremaks. See tähendab, et arvutimängude mängimine
põhjustab silmade kontrastitundlikkuse suurenemist. Sellisel juhul võib kontrastide
nägemine isegi kontaktläätsetest paremini parandada. Peale selle võib videomängude
mängimine parandada teravamaks ka inimese tähelepanu võime. Kuid inimeste loodud
arvutimängud on ainult üks agressiivsuse avaldumisvorme. Nendest veel võikamad on
näiteks erinevad koolivägivalla juhtumid, mida on erinevates maades üsna põhjalikult
uuritud. Psühholoogias on tõestatud, et laps või nooruk tunneb mõnuaistingut ajus, kui ta
on teiste vastu suunatud oma kiusliku tegevusega. Koolivägivalla juhtumid on kohati
väga võikad ja julmad. Kooli keskkonnas teistega suhestumisel tuleb inimestel sageli
esile loomakarja tunnused, mille üheks heaks näiteks on „kambavaim“. Ka noorukid
kasutavad seda mõistet oma kõnepruugis. Tegelikult on need aga loomakarja instinktide
avaldumisvormid. Need tulevad hästi esile just noorte inimeste gruppides. Nooremad
inimesed ( näiteks murdeeas noorukid ) on enamasti agressiivsemad kui vanemad
täisealised inimesed, kuid mõnedel võib agressiivsus esineda hoopis hilisemas elueas või
koguni terve eluea vältel. Koolivägivald ei ole tegelikult üldse uuema aja nähtus nagu
sageli seda ekslikult arvatakse. See on eksisteerinud ajast, mil noortele suunatud
õppeasutused üldse tekkisid. Lihtsalt viimasel ajal pööratakse sellele „nähtusele“
suuremat tähelepanu kui seda tehti varem. Neid juhtumeid on hakatud alles viimasel ajal
( umbes viimastel kümnenditel ) tõsisemalt uurima. Enamasti tõdetakse, et
psühholoogiline vaen on koolivägivalla puhul inimesele isegi kahjulikum ja laastavam
kui füüsiline raev. Ka üldisemalt võib tõdeda, et inimesed on vahel üsna agressiivse
iseloomuga ( või selle kalduvusega ) mõistusega olendid ja seda nii kõnepruugis kui ka
füüsilises tegevuses. Kui see nii ei oleks, siis me ei kuuleks midagi maailmas toimuvatest
koolivägivalla juhtumitest, inimröövidest, sõdadest, terror iaktidest jne.
Naissugu on juba bioloogiliselt meelitatud nö. „pahade poiste“ poole, sest nende iseloomujooned
nagu näiteks vaprus, tugevus ja füüsiline jõud on vajalikud ellujäämiseks. Inimese meeldimise,
kiindumise, kire, seksuaalse huvi, armumise ja armastuse vahel on palju seda, mis kattuvad ja
seostuvad. Kuid kõik need on siiski erinevad tunded. Meeldimine on inimese teadvustatud ja
mõistuslik hinnang kellegi teise inimese kohta. Näiteks paljud asjad võivad inimesele meeldida.
Kuid see ei ole valiv ega tunne, mis eristab ühte teisest. Kiindumust sageli ei peeta armastuseks.
Seda peetakse ühtekuuluvusvajaduseks, mis on ajas püsiv ja muutub kergesti harjumuseks.
Armumise taga peituvad aga bioloogilised protsessid. Sageli on täheldatud seda, et inimese mõistus
ei hooma armumist. Kuid see on valiv tunne ( näiteks inimesed sageli tunnevad, et ainult see
inimene on õige ). Armastus on armumine, seksuaalne kirg ja sõprus korraga. Seega armastus on
eelmised tunded kõik kokku. Reaalses inimsuhete elus omab seks vahel isegi suuremat rolli kui
armastus. Enamasti armutakse alateadlikult just seksi pärast, mitte aga armastuse pärast. Seejuures
võib armastus osutuda suhtes teisejärguliseks. Seda eriti just noorema põlvkonna seas. Paljud
53