Inimesed võivad vahel olla emotsionaalselt tasakaalutud. See tähendab seda, et vahel osutuvad
inimese tundepuhangud teistele isegi surmavateks. Inimestel on üsna sageli raske oma tundeid vaos
hoida. Põhimõtteliselt ei ole võimalik käituda nii, et ei esineks emotsioone. Inimeste tundepuhangud
on sageli üsna ägedad ja kontrollimatud. Emotsioone on inimesel vahel nii raske juhtida, et mõne
ägeda tundepuhangu hoos on inimene võimeline kellegi teise inimese elu võtma. See ei esine ainult
afekti seisundi ajel nagu paljud psühholoogid seda arvavad. Need võivad tekkida näiteks inimese
armukadedushoo või lihtsalt vihasööstu ajal. Psühholoogia arusaamade järgi tuleneb see sellest, et
enamasti mõtlevad ja seega käituvad inimesed just emotsionaalselt, mitte nii väga ratsionaalselt.
Kuid selline psüühiline aspekt inimesel on aga omane pigem loomadele. Loomad ju enamasti ei
käitu ratsionaalselt, vaid nende ajenditeks on instinktid. Inimese loomalikud kalduvused ehk
animaalsus on mõtlemis- või käitumismallid, mis on omased loomadele, kuid mis esinevad ka
inimestel. See tuleneb sellest, et inimene on pooleldi loomariigi päritoluga, mis omakorda võib aga
viidata sellele, et inimese põhiloomus on seotud just tema animaalsusega. Inimene on väga
emotsionaalne elusolend.
Agressiivsus on inimese üks loomaliku avaldumisvorme. Agressiivsus on välja kujunenud
evolutsiooni käigus, mis tagab liigi kaitsmise ja ellujäämise. See väljendub territooriumi katsmises,
saagi hankimisel, tugevamate isendite geenide edasiandmises jne. Rituaalides, mille korral
pannakse loomariigis paika loomakarja võimuhierarhia, esineb agressiivse käitumise tahke. Seetõttu
agressiivsus arvatakse oleva B